• OMX Baltic−0,03%318,96
  • OMX Riga−0,79%972,72
  • OMX Tallinn−0,06%2 231,55
  • OMX Vilnius0,09%1 506,27
  • S&P 500−0,17%7 798,57
  • DOW 300,31%51 817,03
  • Nasdaq −0,51%27 226,91
  • FTSE 1000,99%10 656,28
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,63
  • OMX Baltic−0,03%318,96
  • OMX Riga−0,79%972,72
  • OMX Tallinn−0,06%2 231,55
  • OMX Vilnius0,09%1 506,27
  • S&P 500−0,17%7 798,57
  • DOW 300,31%51 817,03
  • Nasdaq −0,51%27 226,91
  • FTSE 1000,99%10 656,28
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,63
Möödunud nädala side ja kontoritehnika rubriigis (9. aprill 1998) testisime pooldigitaalseid automaatvastajaid. Nüüd võrdleme seda süsteemi teiste automaatvastajate tehnoloogiatega.
Automaatvastajate esimene põlvkond kasutas kassetil baseeruvat tehnoloogiat. Sellises automaatvastajas jäetakse oma teade ühele kassetile ja sisse tulev teade salvestatakse teisele kassetile. Selline süsteem on aeglane, sest oma teatega kasseti algusesse kerimine võtab aega, ning see mõjub helistaja rahakotile. Ka puudub seda laadi seadmetel kaugjuhtimise võimalus, seega ei saa enda telefonile helistades saabunud teateid kuulata. Teadaolevalt ei ole niisuguseid seadmeid meie kaubanduses saada.
Samm edasi tehnoloogia arengus on pooldigitaalsed automaatvastajad. Sellises seadmes salvestatakse oma teade digitaalselt mikroprotsessorile, sisenev teade aga salvestatakse kassetile.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele