Kas Reiljani teguviis on karistatav?

Firma seisukohalt on selline käitumine,kus omaniku raha ilma tema teadmata pööritatakse, mõeldamatu. Meil on väike omanikering, teame täpselt, mis toimub.

Põhimõte on tegelikult õige, et lihtsalt arvel seisev raha teeniks rohkem, kui pank jooksva konto jäägilt maksab. Riskiaste peaks olema täpselt määratletud.

Mulle Reiljan kui minister meeldib. Seaduserikkumisi on ümberringi märksa hullemaid. Võib-olla oli soov lihtsalt raha natuke suurendada. Võitjate üle kohut ei mõisteta. Mina küll Reiljanit hukka ei mõista. Reiljan on üks vahva minister, oleks rohkem selliseid.

Ajaleheartikli põhjal järeldan, et tegemist on tõsise ja põhimõttelise juhtumiga, mida saan peaministrina kommenteerida alles pärast riigikontrolli materjalide ja juriidilise hinnanguga tutvumist. Siis langetan ka otsuse.

Reiljan ei ole mingisugune erand, vaid riiklikult nõrga eelarvedistsipliini üks näide. Endiselt püütakse juurutada ametkondlikke eelarvekesi, mitte ühe riigieelarve süsteemi, mida nõuab põhiseadus. Ja siis arvatakse, et see ühisest katlast saadav osa on nagu jumala and, sinna juurde ei pea midagi andma, aga hästi teevad need, kes ajavad oma väikest bisnist kõrval.

Riigi raha, st põhimõtteliselt maksumaksja raha kasutamise sihtotstarbe määrab riigikogu. Ja seda tehakse üldistes huvides ja eelarveseadusega. Mingi minister või veel vähem ametnik, kelleks kantsler on, ei saa määrata mingeid sponsorabisid jne.

Mõni miljon, mis teeniti, ei korva riski. Põhiseaduse paragrahv 115 ütleb, et iga aasta kohta võtab riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Me ei ole jõudnud selleni, et kõigi tulude ja kulude eelarve riigikogus vastu võetakse. Kõik ametkonnad töötavad selle vastu. Jutt, et ei ole seadusega reguleeritud, on hale vale. Põhiseadust peame kõik täitma.

Varavastased kuriteod eeldavat reaalset kahju teket. Reiljani käitumine on formaaljuriidiliselt õigusevastane. Aga läks õnneks.

Minu arvates on see eetiliselt sügavalt taunitav käitumine.