Jaapani keskpanga hiljuti avaldatud uuring näitab, et riigi firmades süveneb pessimism. Samal ajal on eratarbimine vähenenud eelmise aastaga võrreldes 4,5% ja autode ostmine koguni 15%. Töötus on kerkinud 4,6 protsendini, mis on viimase 44 aasta kõrgeim tase.

Jaapani jeeni kursi aeglane langemine peaks jätkuma, kuna investeerijad eelistavad jeenile dollarit. Välisanalüütikud ennustavad ka, et Tokio börsi Nikkei indeksi järsk kukkumine jätkub kuni 12 000 punktini, kusjuures alles jaanuaris oli see 18 000 punkti.

Asjatundjad on veendunud, et Jaapani majandust aitaks kõige paremini ?okiteraapia, kuid kohalik kultuurikeskkond ei võimalda niisuguste meetodite rakendamist. Valitsuse hambutu tegevuse üks peamisi põhjusi peitub valitsevas liberaaldemokraatlikus parteis (LDP), mis on sisemiselt lõhestunud grupeeringuteks, mille mõjukamateks toetajaskondadeks on ehitusfirmad ja ametnikud. Valitsus ei saa teha suuri reforme, kuna kardab toetajaid kaotada.

On üldteada, et raskustes olevad väikepangad on laenanud suuri summasid just ehitusfirmadele, kes on sõltuvad avaliku sektori tellimustest. Poliitilise seotuse tõttu ei saa valitsus neid panku pankrotti lasta, mistõttu laenu saavad ehitusfirmad jätkavad oma ebatervet tegevust.

Jaapani majanduses on krooniline ületootmine. Tarbimist püütakse elavdada maksusoodustustega, mille mõju on jäänud aga oodatust väiksemaks. Põhjuseks on asjaolu, et firmad on vastastikku suurtes võlgades. Selles «mängus» osaleb isegi valitsus, kes teeb laenu riigi pensionifondidelt ja jagab raha firmadele, kes mujalt laenu ei saa. See on muuseas ka põhjuseks, miks jaapanlased tunnevad üha rohkem muret oma pensioni pärast ja miks Moody's alandas aprilli algul Jaapani reitingut, mis oli Tokiole tõeliseks ehmatuseks.

Jaapani brutovõla protsent sisemajanduse kogutoodangust on ametlikel andmetel jõudnud Itaalia ja Kanada tasemele ja peaks tänavu küündima 100ni. Tegelik Jaapani riigivõlg arvatakse aga olevat palju suurem.

Jaapani peaministri Ryutaro Hashimoto tagasiastumist on järjest häälekamalt asunud nõudma peale opositsiooni veel tööstusringkonnad ja osa tema oma LDP rühmitusi. Selle vastukaaluks tegi peaminister reedel teatavaks riigieelarve reformimise programmi ja uue majanduse elavdamise paketi. Programmi järgi tahab valitsus alandada aastaks 2005 eelarvepuudujäägi 6 protsendilt 3-le SKTst ja lõpetada selle aja vältel jooksvate kulude katmise riigiobligatsioonidega.

Stimuleerimispaketi väärtus on 1800 mld Eesti kr, millest 720 mld moodustavad tulumaksusoodustused ja umbes poole riiklikud infrastruktuurinvesteeringud.

Kui sügisel puhkes Kagu-Aasia riikides majanduskriis, siis loodeti, et Jaapan aitab neil raskustest kergemini üle saada, kuid Jaapanist ei ole neile abi olnud, sest Jaapan on tugevalt vähendanud importi neist riikidest. Kui nüüd veel ennustatakse Jaapani SKT vähenemist, siis on selge, et Jaapanist esialgu kriisiriikide majanduse käimatõmbajat ei ole.

Sel ajal kui teised G7 riigid ja rahvusvahelised finantsorganisatsioonid soovitavad Jaapanil kahandada riigi kontrolli, liberaliseerida majandust ja alandada makse, on Jaapan jäänud endale kindlaks ja ergutab majandust traditsioonilise stimuleerimispaketiga, mis 1992. aastast peale on juba viies. KL-DI-ÄP