Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jaapan vajab ?okiteraapiat

    Jaapani keskpanga hiljuti avaldatud uuring näitab, et riigi firmades süveneb pessimism. Samal ajal on eratarbimine vähenenud eelmise aastaga võrreldes 4,5% ja autode ostmine koguni 15%. Töötus on kerkinud 4,6 protsendini, mis on viimase 44 aasta kõrgeim tase.
    Jaapani jeeni kursi aeglane langemine peaks jätkuma, kuna investeerijad eelistavad jeenile dollarit. Välisanalüütikud ennustavad ka, et Tokio börsi Nikkei indeksi järsk kukkumine jätkub kuni 12 000 punktini, kusjuures alles jaanuaris oli see 18 000 punkti.
    Asjatundjad on veendunud, et Jaapani majandust aitaks kõige paremini ?okiteraapia, kuid kohalik kultuurikeskkond ei võimalda niisuguste meetodite rakendamist. Valitsuse hambutu tegevuse üks peamisi põhjusi peitub valitsevas liberaaldemokraatlikus parteis (LDP), mis on sisemiselt lõhestunud grupeeringuteks, mille mõjukamateks toetajaskondadeks on ehitusfirmad ja ametnikud. Valitsus ei saa teha suuri reforme, kuna kardab toetajaid kaotada.
    On üldteada, et raskustes olevad väikepangad on laenanud suuri summasid just ehitusfirmadele, kes on sõltuvad avaliku sektori tellimustest. Poliitilise seotuse tõttu ei saa valitsus neid panku pankrotti lasta, mistõttu laenu saavad ehitusfirmad jätkavad oma ebatervet tegevust.
    Jaapani majanduses on krooniline ületootmine. Tarbimist püütakse elavdada maksusoodustustega, mille mõju on jäänud aga oodatust väiksemaks. Põhjuseks on asjaolu, et firmad on vastastikku suurtes võlgades. Selles «mängus» osaleb isegi valitsus, kes teeb laenu riigi pensionifondidelt ja jagab raha firmadele, kes mujalt laenu ei saa. See on muuseas ka põhjuseks, miks jaapanlased tunnevad üha rohkem muret oma pensioni pärast ja miks Moody's alandas aprilli algul Jaapani reitingut, mis oli Tokiole tõeliseks ehmatuseks.
    Jaapani brutovõla protsent sisemajanduse kogutoodangust on ametlikel andmetel jõudnud Itaalia ja Kanada tasemele ja peaks tänavu küündima 100ni. Tegelik Jaapani riigivõlg arvatakse aga olevat palju suurem.
    Jaapani peaministri Ryutaro Hashimoto tagasiastumist on järjest häälekamalt asunud nõudma peale opositsiooni veel tööstusringkonnad ja osa tema oma LDP rühmitusi. Selle vastukaaluks tegi peaminister reedel teatavaks riigieelarve reformimise programmi ja uue majanduse elavdamise paketi. Programmi järgi tahab valitsus alandada aastaks 2005 eelarvepuudujäägi 6 protsendilt 3-le SKTst ja lõpetada selle aja vältel jooksvate kulude katmise riigiobligatsioonidega.
    Stimuleerimispaketi väärtus on 1800 mld Eesti kr, millest 720 mld moodustavad tulumaksusoodustused ja umbes poole riiklikud infrastruktuurinvesteeringud.
    Kui sügisel puhkes Kagu-Aasia riikides majanduskriis, siis loodeti, et Jaapan aitab neil raskustest kergemini üle saada, kuid Jaapanist ei ole neile abi olnud, sest Jaapan on tugevalt vähendanud importi neist riikidest. Kui nüüd veel ennustatakse Jaapani SKT vähenemist, siis on selge, et Jaapanist esialgu kriisiriikide majanduse käimatõmbajat ei ole.
    Sel ajal kui teised G7 riigid ja rahvusvahelised finantsorganisatsioonid soovitavad Jaapanil kahandada riigi kontrolli, liberaliseerida majandust ja alandada makse, on Jaapan jäänud endale kindlaks ja ergutab majandust traditsioonilise stimuleerimispaketiga, mis 1992. aastast peale on juba viies. KL-DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi liige arvab, et intressitipp tuleb 4,75% juures
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Föderaalreservi Chicago haru president Charles Evans ütles teisipäeval, et Föderaalreservil on vaja intressimäärad tõsta 4,5% kuni 4,75% vahemikku, vahendab Reutersi uudisteagentuur.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.