- OMX Baltic0,35%296,9
- OMX Riga0,18%917,51
- OMX Tallinn0,08%2 039,86
- OMX Vilnius−0,01%1 204,75
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 1000,19%9 112,72
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,13
- OMX Baltic0,35%296,9
- OMX Riga0,18%917,51
- OMX Tallinn0,08%2 039,86
- OMX Vilnius−0,01%1 204,75
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 1000,19%9 112,72
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaasomaniku ostueesõigus ehitise võõrandamisel
Kooskõlas asjaõigusseadusega võib ehitis olla käibes tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ning selle suurust väljendatakse murdosana. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse kohaselt on kaasomandis oleva ehitise mõttelise osa võõrandamisel kaasomanikul ostueesõigus.
Kaasomandis oleva ehitisega on tegemist juhul, kui ehitis kuulub mitmele isikule mõttelistes osades. Siinjuures mainiksin ka üksikuid suuri paneelelamuid, kus korterid ei ole erastatud ning omanikele ei kuulu elamu reaalosad (korterid), vaid mõttelised osad. Sellisel juhul on kaasomanikke väga palju ning neil kõigil on võõrandatava mõttelise osa ostueesõigus. Elamus, milles korterid on omandatud erastamise teel, kehtib kaasomaniku ostueesõigus vaid juhul, kui kortereid on kuus või vähem.
Ostueesõiguse teostamiseks on võõrandatava ehitiseosa omanik kohustatud teistele kaasomanikele kirjalikult teatama temale kuuluva ehitiseosa võõrandamise kavatsusest vähemalt üks kuu enne võõrandamistehingu sõlmimist, märkides teates olulised võõrandamise tingimused (hind, tasumise kord jne). Juhul kui ehitiseosa ei müüda, määratakse selle hind hariliku väärtuse alusel (kohalik keskmine turuhind).
Võõrandamise kavatsusest on võimalik kaasomanikule teatada ka notariaalkorras edasisaadetava avaldusega (aitab ära hoida tulevikus tekkida võivaid vaidlusi). Sellisel juhul tuleb kaasomanikul pöörduda notari poole, kes koostab vastavasisulise avalduse, märkides ära võõrandamise olulised tingimused ning võõrandamistehingu sõlmimise aja ja koha, samuti klausli, et juhul kui ostueesõigustatud isik avalduses nimetatud ajal tehingu sõlmimise kohta ei ilmu, loetakse ta ostueesõigusest loobunuks. Notar ise edastab avalduse kaasomanikele.
Avalduse edastamise ja võõrandamistehingu vahele peab jääma vähemalt kuu aega. Juhul kui ehitiseosa võõrandamisega on kiire, kaasomanikud on võõrandamise kavatsusest teadlikud ja ei soovi oma ostueesõigust teostada, võivad nad ka varem pöörduda notari poole ning avaldada, et ei soovi oma ostueesõigust teostada.
Enimloetud
3
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
5
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Viimased uudised
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Enne börsile minekut vaja selgust
Tagasi Äripäeva esilehele