Euro tulek Eestit ei raputa

05. mai 1998, 00:00

«Tegelikult tuleb pankade jaoks ainult üks muutus -- 11 valuuta asemel on arveldustes üks, euro,» kommenteeris järgmise aasta alguses käivituva Euroopa rahaliidu ja ühisrahaga arveldamise mõju Eesti Panga finantsturgude juhataja Valdur Laid. Ta lisas, et ehkki vajadus Euroopa valuutat vahetada kaob, pole pankadel sellest saamata jääv tulu nii suur, et see oluliselt kasumit mõjutaks.

Hansapanga juhatuse liige Rain Lõhmus ütles samuti, et valuutatehingutelt saadav tulu väheneb õige veidi, kuid see pole kuigi määrav. «Eesti pole niivõrd integreeritud Euroopa Liiduga, et see meid palju mõjutaks,» sõnas Lõhmus. Ta lisas, et siis, kui Eesti liitub rahaliiduga, hakkab euro siinseid panku rohkem mõjutama.

Hansapanga mullusest kasumist moodustas valuutatehingutest saadud tulu 30%, Hoiupangal 18 ja Ühispangal ligi 27%.

Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erki Raasuke ütles, et see 30 protsenti ei pea vähenema, lihtsalt valuutatulude kasv pidurdub. «Dollar ja teised Euroopa-välised valuutad jäävad püsima, nende vahetus toob ikka sisse, dollar tähtsustub,» sõnas ta.

Ka Hoiupanga analüütiku Ilmar Tamme sõnul nihkuvad pärast rahaliidu käivitamist valuutaturgudel kauplemise mõttes rohkem tähelepanu alla Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia valuutad.

Raasuke lisas, et esialgu võib tekkida valuutavahetuses väike vaikuseperiood, kuid euro tulek ei mõjuta valuutavahetusest tulenevaid intressitulusid.

Valdur Laidi sõnul muutub tavainimesele euro kehtestamisega kauplemine ja reisimine lihtsamaks. «Pole vaja muretseda valuutavahetuse pärast,» sõnas ta.

Tamm lausus, et kui Eesti Pangast saab Frankfurdis oleva Euroopa keskpanga käepikendus, jõuavad pankadeni nende finantsnäitajaid mõjutavad Euroopa Liidu normatiivid. Millised need on, pole Tamme sõnul praegu veel teada. «Aga täna on sellele vara mõelda, sest elame riigis, kus parlamendis arutatakse selle üle, kas viia baarist alkohol välja või mitte,» nentis ta.

Euroopa ühisrahaga liitub 1. jaanuaril 1999 11 Euroopa riiki, välja jäävad Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Kreeka. Tekib 300 miljoni elanikuga majandusruum, mis on võrreldav USA majandusliku võimsusega. Üleminekuperiood ühisrahale kestab kolm aastat.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing