• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vanglate amet kasutas miljoneid sihipäratult

    Riigikontroll avastas vanglate ameti majandustegevust uurides miljonite kroonide ebasihipärase kasutamise eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Kinnipidamiskohtade ülekulu 1996. a oli 7,1 mln krooni, mis kaeti ameti enda kulude 7,9 miljoni kroonise kokkuhoiu arvel.
    Sarnaselt toimiti vanglate ametis ka mullu, kattes kinnipidamiskohtade 1,8 miljoni krooni suuruse ülekulu ameti 1,6 miljoni kroonisest kokkuhoiust. Vastavalt riigieelarve seadusele on aga keelatud riigieelarves kindlaksmääratud vahendeid ümber paigutada.
    Riigikontrolli peakontrolöri Sven Potapovi sõnul nõustus vanglate amet riigikontrolli järeldustega ja lubas vajalikud meetmed kasutusele võtta. «Tegelikult on sarnaseid probleeme paljudes asutustes, kuigi vanglate ametis on summad mõnevõrra suuremad,» nentis Potapov. «See tuleneb osaliselt ka vananenud riigieelarve seadusest, mis on elule jalgu jäänud ja vajab muutmist.»
    Vanglate ameti peadirektor Olavi Israel väitis, et kinnipidamiskohtade ülekulu katmine ameti eelarvest on juba aastatepikkune traditsioon, sest vanglate eelarved on ebaproportsionaalsed ega vasta aasta jooksul tekkivatele vajadustele. «Eesti eelarvesüsteem on arenenud riikidega võrreldes primitiivne ja käib nõukoguliku mentaliteedi järgi, kus tegelikke prioriteete ja vajadusi ei arvestata,» nentis Israel. «Me pole raha tuulde loopinud.»
    Israel kinnitas, et edaspidi püütakse tugevdada järelevalvet ametnike üle ning tõsta raamatupidajate kvalifikatsiooni.
    Riigikontrolli aktist selgub ka, et vanglate amet tasus seadusloomeks eraldatud raha arvel 468 700 kr töö eest, mis polnud seadusloomega seotud ja moodustas riigieelarve seaduse vastaselt täitevbüroode ja kinnipidamiskohtade kuludeks ettenähtud vahendite arvel rahareservi.
    Israeli selgitusel on Eestis seni täpselt määratlemata, mis on seadusloomega tegelemine ning millal on ametnik kaasatud seadusloomesse ja millal mitte. «Reservid on õigustatud, suurtes asutusekettides nagu vanglad juhtub alati aasta jooksul ettenägematuid asju, kasvõi lõhkeb mõni keskküttekatel,» lausus Israel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.