Riigikontroll avastas vanglate ameti majandustegevust uurides miljonite kroonide ebasihipärase kasutamise eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Kinnipidamiskohtade ülekulu 1996. a oli 7,1 mln krooni, mis kaeti ameti enda kulude 7,9 miljoni kroonise kokkuhoiu arvel.
Sarnaselt toimiti vanglate ametis ka mullu, kattes kinnipidamiskohtade 1,8 miljoni krooni suuruse ülekulu ameti 1,6 miljoni kroonisest kokkuhoiust. Vastavalt riigieelarve seadusele on aga keelatud riigieelarves kindlaksmääratud vahendeid ümber paigutada.
Riigikontrolli peakontrolöri Sven Potapovi sõnul nõustus vanglate amet riigikontrolli järeldustega ja lubas vajalikud meetmed kasutusele võtta. «Tegelikult on sarnaseid probleeme paljudes asutustes, kuigi vanglate ametis on summad mõnevõrra suuremad,» nentis Potapov. «See tuleneb osaliselt ka vananenud riigieelarve seadusest, mis on elule jalgu jäänud ja vajab muutmist.»
Vanglate ameti peadirektor Olavi Israel väitis, et kinnipidamiskohtade ülekulu katmine ameti eelarvest on juba aastatepikkune traditsioon, sest vanglate eelarved on ebaproportsionaalsed ega vasta aasta jooksul tekkivatele vajadustele. «Eesti eelarvesüsteem on arenenud riikidega võrreldes primitiivne ja käib nõukoguliku mentaliteedi järgi, kus tegelikke prioriteete ja vajadusi ei arvestata,» nentis Israel. «Me pole raha tuulde loopinud.»
Israel kinnitas, et edaspidi püütakse tugevdada järelevalvet ametnike üle ning tõsta raamatupidajate kvalifikatsiooni.
Riigikontrolli aktist selgub ka, et vanglate amet tasus seadusloomeks eraldatud raha arvel 468 700 kr töö eest, mis polnud seadusloomega seotud ja moodustas riigieelarve seaduse vastaselt täitevbüroode ja kinnipidamiskohtade kuludeks ettenähtud vahendite arvel rahareservi.
Israeli selgitusel on Eestis seni täpselt määratlemata, mis on seadusloomega tegelemine ning millal on ametnik kaasatud seadusloomesse ja millal mitte. «Reservid on õigustatud, suurtes asutusekettides nagu vanglad juhtub alati aasta jooksul ettenägematuid asju, kasvõi lõhkeb mõni keskküttekatel,» lausus Israel.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
3
Tesla ostuga võiks oodata
6
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Viimased uudised
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Tesla ostuga võiks oodata
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Tagasi Äripäeva esilehele