Põllumajandus saab riigi toetusel sadu miljoneid

Varem ajakirjanduses väljapakutud summat poolteist miljardit krooni aastas pidas põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve ?ank liialt optimistlikuks, sest aastast 2000 uutele riikidele ette nähtud ligi 47,5 miljardi kroonine liitumiseelne abi on veel täpsemalt jagamata. Seepärast on raske öelda, milline võiks olla Eestile laekuv summa.

«Tõenäoliselt on see mitusada miljonit krooni ja Euroopa Liit nõuab enamiku projektide rahastamisel Eesti kaasfinantseerimist,» kinnitas ?ank.

Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri kinnitusel ei tähenda see, et riik hakkab osalema ettevõtluses. «See on täiesti välistatud, riigipoolne raha läheb põllumajandusele vajaliku infrastruktuuri väljatöötamiseks,» selgitas Vitsur.

?anki sõnul nõudis Euroopa Liit veel hiljuti poole projekti maksumuse rahastamist riigi poolt, kuid on nüüd summat vähendanud. «See on ikka selleks, et abi anda, aga Euroopa Liit ei saa ka päris kõike rahastada, et mitte mingiks heategevaks organisatsiooniks muutuda,» selgitas asekantsler.

Rahastamist vajavate projektide nimekiri on pikk. «Esmajärjekorras võiks nimetada piimatootmise moderniseerimist ja keskkonnaprojekte,» märkis ?ank.

Eurointegratsioonibüroo direktori Henrik Hololei sõnul on põllumajandus-, justiits-, rahandus- ja siseministeerium jõudnud saata oma ata?ee Brüsselisse ning majandusministeeriumil on sobiv kandidaat leitud. Käivitunud on ka maakondlikud infopunktid.