• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uute autode aktsiis on lõpuni läbi mõtlemata

    Et Eesti väliskaubandus on pidevalt puudujäägiga, pole üllatuseks kellelegi. Üllatus oli see, et alajaotus «transpordivahendid» moodustas 1997. a impordist tervelt 10,8%. Ehkki transpordivahendite alla kuuluvad nii sõidu- kui kaubaautod, traktorid jne, on makromajanduslik etteheide suunatud uutele sõiduautodele. Et miks me nii palju uusi sõiduautosid ostame!
    Transpordivahendite import oli 1997. a 5,045 mld kr, mis annab tõepoolest kaaluka panuse 18,013miljardilisse väliskaubanduse puudujääki. Samas on selge, et uusi autosid ei saa teha väliskaubanduse puudujäägis ainuvastutavaks. Kuid uued autod on lihtne ränga aktsiisi alla panna: vana suhtumise järgi luksuskaup.
    Mulle oli uudiseks, et uued sõiduautod on ka praegu aktsiisi all, ehkki mitte väga suurelt. Aktsiisi suuruseks on praegu 1000 kr + üks kroon iga cm³ pealt alla kolmeliitrise mahu puhul, üle selle aga kolm krooni iga cm³ pealt. Tavalise keskklassi auto aktsiis on seega praegu 2600--3000 kr. Et rahandusminister nägi Budapestis tunduvalt vähem uusi suure silindrimahuga autosid kui Eestis, plaanib Eesti tõsta uute autode aktsiisi 10--15 kroonini cm³ kohta. Sellega tõuseks makromajanduse hüvanguks makstav summa 25 000--30 000 kroonini juba keskklassi auto puhul.
    Viibides välisriigis, kõrvutad tahes tahtmata sealset elu-olu Eesti omaga. Üks tähelepanuväärsus on kindlasti konkreetse riigi autopark. Viibisin Budapestis 1993. aastal ja juba siis nägi Eesti autopark tunduvalt parem välja, ja see pani veidi imestama. Kuigi väliskaubanduse puudujäägi seisukohalt tunduvad kehvad autod riigile meelepärased, käivad kehvade autodega vaieldamatult kaasas probleemid.
    Budapestis sõitis ringi palju Trabante, mida keskkonnaohtlikkuse pärast paljudesse riikidesse tuua ei lubata, loodetavasti ka Eestisse mitte. Teiseks ei tule vanemate autode varuosad mujalt kui piiri tagant. Aktsiisi tõstmisega saavutame uute autode läbimüügi vähenemise, aga varuosade import suureneb. Masinapark hakkab uuenemise asemel vananema. Lõpuks pole selge, kas loodetud makromajanduslikku efekti üldse on. Pole kindel, kas teedel roomavad romud on üldse parem visiitkaart kui uued autod.
    Kolmandaks näib mulle riigi sekkumine turumajandusse ebaeetiline, iseäranis, kui riik ise autosid ei tooda. Alajaotuses «transpordivahendid» ei saa parimagi tahtmise juures kodumaist kaupa eelistada. Seega võiks kõiki plusse ja miinuseid veel põhjalikult kaaluda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.