Poolsada aastat protektsionismi vastu

1997. a avanes vabale konkurentsile 97% maailma telekommunikatsiooniturust ning 95% pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberiteenuste turust. Enne sajandivahetust peaks kaduma tollid 600 miljardi dollariliselt infotehnoloogiatoodete turult.

Uruguay vooru tulemusel sündis WTO, mis on osutunud efektiivseks foorumiks riikidevaheliste kaubandusvaidluste lahendamisel. Praegu taotleb organisatsiooni liikme staatust üle 30 riigi, sh Venemaa, Hiina, Ukraina ja Balti riigid. 23 asutajaliikmega alustanud organisatsioon ühendab tänaseks 132 riiki.

Kaubanduskokkuleppe edust hoolimata pole protektsionism maailmast kadunud. Patust pole puhtad ka vabaturu peamised apologeedid Euroopa ja Ameerika. Jätkuvalt on kaitstud põllumajandus ja tekstiilitööstus ning barjäärid on ees tööjõu vabal liikumisel. Muude küsimuste, nagu hormoonliha import ja geneetiliselt töödeldud toodete märgistamine, kõrval pole Euroopa ja Ameerika üksmeelt leidnud audiovisuaaltoodete turu osas, mis on ELi assotsieerumislepingu sõlminud Baltimaad jätnud WTO kõnelustel kahe kõva kivi vahele.

Seoses Aasia kriisiga ja sealsete valuutade odavnemisega on kerkinud protektsionismi taastärkamise kartused. USAs ja Euroopas võib tekkida surve turgude sulgemiseks odava kauba sissevoolu eest. Aasia omakorda kardab teenuste turu avamiseks sõlmitud kokkulepetest suuri kaotusi kodumaisele majandusele. Lisaks on nii Euroopa kui ka USA viimasel ajal enam keskendunud regionaalsetele kaubanduskokkulepetele, mis on maailmakaubanduse liberaliseerimise eestvedaja kohale jätnud ohtliku vaakumi.

Seda olulisem on jõupingutusi WTO aluste tugevdamiseks jätkata. Selleks sobiks suurepäraselt järgmine, n-ö aastatuhande kõnelustevoor, nagu leiab ajakiri The Economist.