• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Areng ei sõltu võimulolijatest

    Eesti on valinud liberaalse turuma-janduse tee. Suurem osa majandu-sest on läinud erasektori kätte ja riigi osa majanduses väheneb. Seda hämmastavamad on aeg-ajalt võimenduvad jutud sellest, et majanduse olukorra parandamiseks peaks riik ette võtma seda ja teist, kehtestama kaitsetollid või vajadusel devalveerima krooni.
    Äripäev on veendunud, et järgmiste valimiste tulemused ei mõjuta oluliselt üldist majanduse olukorda.
    Järsud muutused majanduses, kukkumised või tõusud ei tulene riigist ja võimulolijatest. On olemas objektiivsed tingimused, mis tingivad poliitika, mitte vastupidi.
    See, et Eesti hoogne majanduslik areng algas ajal, mil võimul oli Mart Laari Isamaa valitsus, ei tulenenud sellest, et Mart Laar oli geenius, vaid sellest, et sotsiaalne nõudmine pani paika liberaalse majanduspoliitika valiku.
    Nii on võimalik ka krooni devalveerimise pooldajate võimuletulek vaid siis, kui ühiskond ja ettevõtjad seda tahavad. Kui selleks on sobivad tingimused. Praegu pole alust arvata, et selline asi võiks juhtuda.
    Eesti ühiskonnas on praegu kaks vastandlikku jõudu -- n-ö hammaste vahele jäänud ja edukad. Kõik kolm majanduse arengustsenaariumi -- kiire tõus, järsk langus ja mõõdukas pikaajaline tõus -- on Eestis põhimõtteliselt võimalikud, sõltumata sellest, milliste vaadetega on järgmine Eesti valitsus ja riigikogu.
    Läbinisti liberaalne valitsus ei garanteeri veel majanduses arengut ja ei välista tagasiminekut. Samuti on vasakpoolse valitsuse puhul võimalik tõus.
    Küll aga on parepoolsete puhul areng kiirem ja tagasiminek väiksem kui vasakpoolsete puhul. Nii võib võimule tulnud Reformierakond majanduskasvu soodustada ja savisaarlased või maaerakonnad seda samavõrra pidurdada.
    Ettevõtte tegevust mõjutab eelkõige see, millistel tingimustel saab laenu, milline on turusituatsioon ja olukord tööjõuga jne. Arengu peamine mootor on ikkagi odava laenuraha õige investeerimine.
    Väidetakse, et riigi oluline majanduse mõjutamise hoob on maksupoliitika. Madalad maksud toovad investeeringuid. Tulumaksu kaotamine turgutab küll mõnevõrra majandust, ent kui puudub kvalifitseeritud tööjõud ja turg toodangule, ei ole maksude vähendamisest eriti suurt abi.
    Üks tegur ei põhjusta kardinaalseid muutusi. Need kaasnevad vaid tegurite koosmõjuga. Sellepärast arvab toimetus, et lähema paari aasta jooksul majanduse arengus järske muutusi ei tule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.