Maa ostueesõigusega erastamise protsess edeneb tasapisi kogu Eestis. Näiteks Tallinnas on omandireformiamet jõudnud temponi 400 ostueesõiguse korraldust kuus. Ostueesõiguse korraldustega loodetakse ühele poole saada kahe ja poole aastaga ehk 2000. aasta lõpuks.

Kui erastamiskorralduste osas on teatud stabiilsus saavutatud, siis on pudelikael tekkimas maakatastris. Tallinna omandireformiamet on kolme kuuga teinud üle 1300 korralduse, maakatastris on samal ajal registreeritud alla viiesaja katastriüksuse. Harju maakatastril võtab praegu Tallinna omandireformiameti saadetud dokumentide läbivaatamine aega paar kuud.

Omajagu probleeme tekitab Tallinna omandireformiameti juhtide hinnangul mai alguses tehtud seadusemuudatus, mille kohaselt tuleb EVPdes ettemaksu tasumist tõendavat maksekorralduse koopiat säilitada maa ostueesõigusega erastamise toimikus. Seni on omandireformiamet inimestele öelnud, et maksekviitungeid pole vaja tuua enne, kui on kätte saadud linnavalitsuse korraldus. Omandireformiameti juhataja asetäitja Peeter Rahneli sõnul ei taha amet segaduste ärahoidmiseks ka praegu neid maksekviitingeid varem näha.

Ostueesõigusega erastamist kipub aeglustama ka korteriomandi seadmine, sest mõlemat tööd peavad tegema esialgu tegema samad inimesed.

Kõige edukamalt on ostueesõigusega erastamine läinud Põlvamaal, kus maakatastris registreerimiseni on jõudnud peaaegu pooled esitatud avaldustest. Kuna aga osa avaldusi on ilmselt kehtetud, on reaalselt selle protsessiga jõutud juba teise poolde.

Põlva maavalitsuse maa osakonna juhataja Anne Toomi sõnul on põhjuseks ilmselt see, et ostueesõigusega erastamisega alustati varakult, 1994. aastal, ning juba 1996. aastal oli protsessil täishoog sees.

Põlvamaal on ostueesõigusega erastamisest palju tõsisem probleem tühjade maadega, millele pole ei tagastamise ega ka ostueesõigusega erastamise taotlust. Põllumaale on avalikel enampakkumistel vähe soovijaid ja nii jääb esialgu omanikuta ligikaudu viiendik maast.