Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ida-Euroopa börsid peletavad ja peibutavad

    «Kardetakse, et kui rubla devalveeritakse, kukuvad selle mõjul kõik arenevad turud,» ütles Merrill Lynchi analüütik Dan Lubash.
    «Valdavalt on tegu finantspaanika levimisega,» ütles Philip Poole ING Barings pangast. «Tegelikult on Ida-Euroopa ja Venemaa majanduslikud sidemed nõrgenenud, kuid investorite usaldus kõigub. /--/ Kogu piirkonnas on aktsiaturud languses ning valuutad nõrgenenud,» jätkas ta.
    Samal ajal kasvab Poola majandus aastas 6--7 protsenti, investeeringud 20 protsenti, töökohti tuleb juurde ning kasvaval keskklassil on kulutada järjest rohkem raha. Sama kehtib ka piirkonna paljude teiste riikide kohta.
    «Ida-Euroopa makromajanduslikud väljavaated on fantastiliselt head,» ütles Rootsi S-E-Bankeni Ida-Euroopa fondi haldur Fredrik Colliander. Et aga liiga palju strukturaalseid ja institutsionaalseid probleeme on veel lahenduseta, ei saa börsid positiivsest arengust õieti osa.
    1993. a lõpust on Ida-Euroopa nelja suurema börsi noteeritud ettevõtete koguväärtus ligi viisteist korda suurenenud -- 9 miljardilt dollarilt 127 miljardile -- jäädes siiski kahvatuks kasvõi Rootsi börsi 360 mld dollari kõrval.
    Põhiprobleemiks on Ida-Euroopa börside väike likviidsus. Ka ei peegelda need majanduse tegelikku seisu. Poolas näiteks moodustavad pangad börsi koguväärtusest peaaegu poole, tööstusettevõtted, rafineerimistehased ja Telekom hakkavad aga alles nüüd suure hilinemisega börsile jõudma.
    T?ehhi börsi lugu on näide sellest, kui kiiresti võib turg sattuda langusspiraali, kui institutsioonid on nõrgad ja reeglistik ei toimi. Praha börs sai küll sel aastal sõltumatu börsiinspektsiooni, kuid kulub aega, enne kui puuduliku järelevalve ja poliitilise ebakindluse eest põgenenud investorid tagasi tulevad.
    Pikemas perspektiivis võidavad Ida-Euroopa riigid kindlasti ühinemisest ELiga. Mitmel reformiriigil on head väljavaated saada Euroopa rahaliidu liikmeks.
    Ida-Euroopa on atraktiivne eelkõige nendele investoritele, kes spekuleerivad makromajandusliku stabiilsuse ja alanevate intresside peale. Sarnaselt võitsid rahaliiduga ühinemise väljavaadetest Itaalia ja Kreeka.
    Investeerimispank ING Barings, mis on üks aktiivsemaid investoreid Ida-Euroopas, ennustab Budapesti börsile tänavu 33% tõusu. Varssavi börs peaks tõusma 54% ja Venemaa börs 68%. Prahas seevastu on pikem kasvupaus, eriti kui 19.--20. juunil toimuvad parlamendivalimised ei too võimule tugevat ja stabiilset reformidele orienteeritud valitsust.
    Eestit, Poolat ja Ungarit hindab ING Barings ülekuumenenuks, T?ehhi, Rumeenia ja Bulgaaria peavad ruttu üle vaatama oma reformistrateegiad ja lahendama majanduse struktuuriprobleemid.
    Piirkonda ühendavaks positiivseks jooneks on aga kiire majanduskasvu jätkumine erinevalt Kagu-Aasiast, kus SKT kasvu asemel kahaneb.
    Ka range rahapoliitika ei muutu. Intressid jäävad kõrgeks ning keskpank orienteerituks tarbimise ohjamisele (Poolas ja Ungaris) või inflatsiooni kontrollimisele (T?ehhi). Ettevõtetele aga ennustatakse kasumite kiiret kasvu, Ungaris näiteks vähemalt 20--25%. FT-SD
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Swedbank: Linas Agro tulemused jätsid ootused kaugele selja taha
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Swedbanki kasumiprognoos osutus Linas Agro tulemuste valgel liiga tagasihoidlikuks, kirjutab aktsiaanalüütik Kaimo Aljas panga blogis ja tõstab aktsia hinnasihi 1,8 euroni.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Turbatootja lõi kõiki varasemaid tulemusi
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
„2022. aasta suvi oli tootmiseks soodne,“ kirjutab turbatootja Nurme Turvas aruandes ja seda kinnitavad sajaprotsendiliselt ka ettevõtte tulemused – käive ega kasum pole neil kunagi nii suured olnud.
Nädala lood. Krüptoidu vangerdas luksuskinnisvaraga, pangapaanika ning uus firma tahab börsile
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.