Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väärtpaberibörsi raha ei lähe pensionitesse
ASi Eesti Elukindlustus juhatuse liige Priit Potisepp leidis, et eestlased on paigutanud oma raha börsile lühiajalistest kaalutlustest lähtudes ja seetõttu on vähetõenäoline, et see raha paigutataks edaspidi pensionifondidesse või kindlustusseltsidesse. «Inimesed arvestavad, et aasta-paari pärast, mis kindlustuse mõttes on väga lühiajaline periood, võib seda raha juba kasutada,» arutles Potisepp.
Tuues oma miljon krooni aktsiaturult ära, paneb inimene selle pensionifondi paigutades väga pikaks ajaks kinni ning sealt raha väljavõtmine enne pensioniikka jõudmist läheb täielikult tulumaksu alla, rääkis Potisepp vabatahtliku pensionikindlustuse piiravatest teguritest. «Ma peaksin deklareerima 6,7 mln krooni tulu aastas, et saada miljonikroonise sissemakse pealt tulumaksu tagasi,» ütles Potisepp.
Üksikisik võib pensionifondi või elukindlustusseltsi tehtavad sissemaksed oma maksustatavast tulust 15% ulatuses maha arvata.
Pensionifondide seaduseelnõu üks väljatöötajaid Veiko Tali rahandusministeeriumist avaldas samuti kahtlust, kas inimesed, kes oma raha veel börsil hoiavad, hakkavad seda sealt välja võtma. Pigem hakkavad nad pensionifondidesse paigutama tulevasest tulust järele jäävaid sääste, lisas Tali.
«Teiste riikide eeskuju näitab, et ka väga soodsate tingimuste juures ei ole pensionifondidesse väga suurt tungi oodata,» ütles Tali. Kogu kapitaliturust moodustab pensionikindlustus tavaliselt umbes 10%, lausus ta.