- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taani talumees sõltub toetusrahast
Jens Laurberg Jensen, üks Taani 60 000 talunikust, on senistel euroreferendumitel alati poolt hääletanud. Nüüd hääletas ta vastu, olles tüdinud pidevast subsiidiumijahist, kontrollist ja satelliitseirest.
«Talumees upub bürokraatiasse. Olgu see protestiks nii ELi kui ka Taani ametnike vastu, kes on standardid seadnud ELi omadest veelgi kõrgemale,» ütles Laurberg Jensen.
«Pooldan liitu ja ühisraha, kuid see pidev blankettide täitmine on viinud selleni, et maaharimine käib kuupäevade, mitte looduse loomulike rütmide järgi,» ütles ta. «Et subsiidiume saada, tuleb kindlateks kuupäevadeks esitada hulk andmeid, sealhulgas loodetava saagi suurus. Raps kasvab aga vihma ja tuule järgi,» ütles Laurberg Jensen.
«Samas kui ma oma toetusraha ei saa, ei tule ma ots otsaga kokku. Suurema osa sissetulekutest saan subsiidiumidest. Perspektiivis eelistaksin vaba konkurentsi. Praegu ei tea ma, mis sealiha kilo õieti maksab või mis on nisu hind,» ütles ta.
Kõige hullem on Laurberg Jenseni arvates ettepanek seada talunike ja kalurite üle sisse satelliitjärelevalve. Ettepanek on varustada kariloomad ja kalalaevad spetsiaalse plaadiga, mis teeb sellise jälgimise võimalikuks.
Taani ühinemisel ELiga 1972. a oli arvestatavaks teguriks head väljavaated Euroopa Liidu põllumajandustoetustele. Kui mai lõpu referendum Amsterdami lepingu üle oleks andnud ei-vastuse ning tähendanuks Taanile liidust lahkumist, oleks tagajärjed talunikele olnud rängad.
Esiteks on Taani talupidajad ELi toetustest otseselt sõltuvad ning saavad aastas Brüsselist netosubsiidiume ligi 19 miljardi Eesti krooni eest. Teiseks on Taani talunikel suur võlakoorem, mis ulatub ligi 260 miljardi kroonini. Ebasoodsatest arengutest tingitud intresside tõus teeks laenude tagasimaksmise kohe raskemaks.
Viie miljoni elanikuga Taani loomakasvatussaadustest piisaks 15 miljonile inimesele. Nii läheb kaks kolmandikku põllumajandussaadustest eksporti, mis moodustab aastas ligi 103 miljardit Eesti krooni. Ligi 60 protsenti eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse (sealhulgas 20% Suurbritanniasse), muudesse riikidesse eksportimiseks saab Taani Brüsselist eksporditoetust. Suurimad turud väljaspool ELi on USA ja Jaapan.
Strukturaalsete muutuste tõttu on Taani talumajapidamiste arv 1970. aasta 140 200-lt kahanenud 1996. aastaks 62 000-le. Talu keskmine suurus on 21 hektarilt kasvanud 41 hektarile. Sellega on Taani Euroopas teisel kohal, kuid Suurbritannia farmidest on Taani talumajandid siiski poole väiksemad.
Täisajaga oma talus töötavate taanlaste arv on 1975. aasta 122 000-lt langenud alla 90 000.
Suured ümberkorraldused on toimunud ka põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses. 1960. a 1350 meiereist on tänaseks alles jäänud 40. Kunagise 77 tapamaja asemel tegutseb praegu vaid neli. Samasugune ratsionaliseerimine on käimas kõigis töötlemise, turustamise ja varustamise sektorites. DN-ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele