Taani talumees sõltub toetusrahast

«Samas kui ma oma toetusraha ei saa, ei tule ma ots otsaga kokku. Suurema osa sissetulekutest saan subsiidiumidest. Perspektiivis eelistaksin vaba konkurentsi. Praegu ei tea ma, mis sealiha kilo õieti maksab või mis on nisu hind,» ütles ta.

Kõige hullem on Laurberg Jenseni arvates ettepanek seada talunike ja kalurite üle sisse satelliitjärelevalve. Ettepanek on varustada kariloomad ja kalalaevad spetsiaalse plaadiga, mis teeb sellise jälgimise võimalikuks.

Taani ühinemisel ELiga 1972. a oli arvestatavaks teguriks head väljavaated Euroopa Liidu põllumajandustoetustele. Kui mai lõpu referendum Amsterdami lepingu üle oleks andnud ei-vastuse ning tähendanuks Taanile liidust lahkumist, oleks tagajärjed talunikele olnud rängad.

Esiteks on Taani talupidajad ELi toetustest otseselt sõltuvad ning saavad aastas Brüsselist netosubsiidiume ligi 19 miljardi Eesti krooni eest. Teiseks on Taani talunikel suur võlakoorem, mis ulatub ligi 260 miljardi kroonini. Ebasoodsatest arengutest tingitud intresside tõus teeks laenude tagasimaksmise kohe raskemaks.

Viie miljoni elanikuga Taani loomakasvatussaadustest piisaks 15 miljonile inimesele. Nii läheb kaks kolmandikku põllumajandussaadustest eksporti, mis moodustab aastas ligi 103 miljardit Eesti krooni. Ligi 60 protsenti eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse (sealhulgas 20% Suurbritanniasse), muudesse riikidesse eksportimiseks saab Taani Brüsselist eksporditoetust. Suurimad turud väljaspool ELi on USA ja Jaapan.

Strukturaalsete muutuste tõttu on Taani talumajapidamiste arv 1970. aasta 140 200-lt kahanenud 1996. aastaks 62 000-le. Talu keskmine suurus on 21 hektarilt kasvanud 41 hektarile. Sellega on Taani Euroopas teisel kohal, kuid Suurbritannia farmidest on Taani talumajandid siiski poole väiksemad.

Täisajaga oma talus töötavate taanlaste arv on 1975. aasta 122 000-lt langenud alla 90 000.

Suured ümberkorraldused on toimunud ka põllumajandussaadusi töötlevas tööstuses. 1960. a 1350 meiereist on tänaseks alles jäänud 40. Kunagise 77 tapamaja asemel tegutseb praegu vaid neli. Samasugune ratsionaliseerimine on käimas kõigis töötlemise, turustamise ja varustamise sektorites. DN-ÄP