• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra valitsus hädas palganõudjatega

    Norra 1998. aasta palgaläbirääkimised tõid 640 000 avaliku sektori töötajale aastas Eesti kroonides 18 700 krooni palgalisa, mis mõnede ametite puhul ulatus koguni 43 700 kroonini. Keskmiselt tõusid palgad 6 protsenti, mis on üheksakümnendate aastate suurim palgatõus.
    Kõiki palgatõus siiski ei rahuldanud. Bussi- ja veoautojuhid on streikinud juba kaks nädalat, nõudes tunnipalgale pakutava 18 krooni asemel juurde üle 30 krooni. Töö katkestasid ka haiglatöötajad, nõudes aastas juurde üle 56 000 krooni.
    Palgatõusu nõudjad on tugeval positsioonil, sest riigis on puudus tööjõust. Töötute määr ulatub tänavu keskmiselt vaid 3,2 protsendini, samas kui majandus kasvab 3,5 protsendi tempos.
    Võrreldes Norra peamiste konkurentriikidega on palkade tõus Norras palju kiirem. Kui tendents jätkub, ei ole Norra varsti enam konkurentsivõimeline, usub rahandusministeerium. Kolmapäeval teatas valitsus, et kui ametiühingutega kokkuleppele ei saada, jõustatakse kavandatud palgatõusud seadusega.
    Käesolev aasta on Norrale juba kuues järjestikune kiire kasvu aasta ning üha enam on neid, kes hoiatavad inflatsiooni kiirenemise eest.
    Majanduse ülekuumenemise märgid on ilmsed. Kinnisvaraturul on hinnad kiiresti tõusnud ning naaberriikidega võrreldes on ka muude kaupade hinnatase tasakaalust väljas. Big Maci hamburger maksab Norras 95 Eesti krooni ehk ligi poole rohkem kui Rootsis.
    Analüütikud usuvad, et Norra keskpank tõstab varsti juba kolmandat korda intressimäärasid, et Norra krooni nõrgenemise eest kaitsta. Ebakindlus intressiturul ning nõrk kroon on mõju avaldanud ka aktsiaturule. Oslo börs on viimased kaks nädalat languses olnud.
    Import kasvas läinud aastal 25 protsenti. Ka viimastel kuudel on import ekspordist kiiremini kasvanud ning jaanuarist aprillini on defitsiit 19 miljardi Eesti krooni võrra suurem kui möödunud aasta samal perioodil.
    Samal ajal on nafta madal hind vähendanud musta kulla müügist laekuvaid tulusid. Läinud aastaga võrreldes on tänavune tulu ligi 20 miljardi krooni võrra väiksem. Pumbates päevas 3,1 miljonit barrelit on Norra Saudi Araabia järel maailma suurim naftat eksportiv riik.
    Mitmed majandusspetsialistid kahtlevad, kas Norra valitsus suudab ülekuumenemisohtu vältida. Ohjeldamatult on kasvanud ka avaliku sektori enese investeeringud -- naftamiljarditega rajatakse uusi teid, koole ja raviasutusi. Lisaks on pooleli mitu suurprojekti, sealhulgas Gardermoeni lennuväli. TS-KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Valitsus võttis vastu eelnõu, kuhu on riigifirma arust sisse kirjutatud huvide konflikt
Valitsus kiitis heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu, mille järgi saab riik ise meretuuleparkide ja kalakasvatuste hoonestuslubasid algatada ja läbi viia ning seejärel panna enampakkumisele.
Valitsus kiitis heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu, mille järgi saab riik ise meretuuleparkide ja kalakasvatuste hoonestuslubasid algatada ja läbi viia ning seejärel panna enampakkumisele.