Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tervisetest juhitöö kõrvalt

    «Edukad ettevõtted on teadvustanud, et inimressurssi tuleb hoida,» räägib Tallinna diagnostikakeskuse peaarst Agu Kivilo.
    Tallinna diagnostikakeskus on juhtkonnauuringuid teinud alates 1991. aastast. Esimesed kliendid olid tollase Tallinna direktorite klubi liikmed ning ASi Baltika tippjuhid.
    Baltika tehnikadirektori Tõnis Kotkase sõnul on ettevõte huvitatud, et töötaja tunneks oma tervise vastu huvi. «Iga-aastane kontroll annab vihjeid, kas inimese tervis on stabiilne või on kuskil midagi logisema hakanud,» seletab Kotkas.
    Ehitusettevõte EE Grupp on oma tippjuhte suunanud terviseuuringutele kolmel aastal. Järgmisest aastast saavad oma tervist firma kulul kontrollida kõik EE Grupi nn valgekraed, täpsustab ettevõtte personalijuht Jaak Sakla.
    ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas on seni lasknud oma tervislikku seisundit uurida ?veitsis, sest ta ei tea Tallinna diagnostikakeskuse tegevusest midagi. «Kui Tallinnas suudetakse pakkuda kvaliteetset diagnostikat, siis loomulikult on mugavam ja säästlikum lasta end siin kontrollida,» möönab Luukas.
    Luukase sõnul võiks Eestis olla mitu konkureerivat diagnostikakeskust, mis poleks kättesaadavad ainult juhtidele.
    Keskuse funktsionaaldiagnostika osakonna juhataja, kardioloogi Meelis Vainu andmeil on terviseuuringute mootoriks kogu maailmas kindlustusseltsid. «Ka paljud Eesti firmad on kindlustanud oma tippjuhid,» selgitab Vainu.
    Iga kümnes diagnostikakeskuses uuringul käinu suunatakse täiendavatele uuringutele või haiglaravile. «Enamikul neist polnud oma keha nõrkadest kohtadest aimugi,» seletab Vainu.
    «Üldjuhul lahkuvad inimesed meie majast siiski kindlustundega, et pump lööb korrapäraselt,» tunnustab Vainu ärimeeste tervist.
    Tallinna diagnostikakeskuse seadmed on ostetud Moskvast eraldatud valuuta eest. Kallite aparaatide hooldamiseks tuleb keskusel täiendavalt raha teenida.
    «Kui teised raviasutused saavad raha otse haigekassast, see tähendab, et nad on eelarvelised, siis meie müüme neile uuringuid,» räägib Kivilo.
    Diagnostikakeskuse eelarve on umbes 13 miljonit krooni, millest vaid ühe miljoni krooni katab otseleping haigekassaga.
    Kivilo sõnul pole nad juhtkonnauuringuid reklaaminud, sest keskus töötab Magdaleena haigla rendipindadel, mida napib. «Lintteel end higiseks jooksval inimesel pole isegi õiget pesemisvõimalust,» osutab Kivilo koormustesti kabinetis asuvale kraanikausile.
    Kivilo üritab veenda Tallinna linnavalitsust ja sotsiaalministeeriumi moodustama diagnostikakeskuse vara baasil sihtasutuse, mille eesmärk on teha kvaliteetseid terviseuuringuid.
    Koormusteste, südame EKGd ja mitmeid teisi uuringuid saab lasta teha paljudes polikliinikutes.
    Tallinna Väike-Õismäe polikliiniku peaarsti Nelly Saarma andmeil on neil oma tervist testimas käinud teaduste akadeemia ja Tallinna tehnikaülikooli töötajad.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.