• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päevalehed katavad kahjumi välisrahaga

    Eelmisel nädalal alustasid Postimees ja Eesti Päevaleht uut ajalehtede tellimiskampaaniat Tallinnas, Harjumaal ja Tartus, pakkudes järgmisest kuust nendes piirkondades elavatele lugejatele senisest üle nelja korra odavamaid tellimusi. Uus tellimiskampaania toob mõlemale väljaandele mitu miljonit krooni kahjumit.
    Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik nimetas Postimehe võimalikuks saamata jäävaks tuluks tuhande tellija pealt reklaamikulutusi arvestamata pool miljonit krooni.
    Tänu Norra suurima meediakontserni Schibsted lisandumisele Postimehe omanikeringi avarduvad Kadastiku sõnul ka ajalehe investeerimisvõimalused.
    «Soodne tellimisvõimalus on ainult üks osa juba sügisel paikapandud Postimehe investeerimisprogrammist, mille käigus suuname lehe arendamiseks tunduvalt suuremaid summasid kui tellijate lisandumisele kuluv pool miljonit krooni,» lausus Kadastik.
    Kadastik väitis, et Postimehel jääb soodsa tellimispaketi pealt saamata sama palju raha, kui kulub ühe telereklaamikampaania korraldamiseks.
    Eesti Päevalehe ühe omaniku, ASi Meediakorp juhatuse esimees Gunnar Kobin nimetas soodsa hinnaga tellimise kampaania kuludeks 3--5 miljonit krooni, mida ajalehe omanikud on tellijate võitmise nimel valmis välja panema.
    Kobin avaldas arvamust, et ajakirjandusturul kehvemasse olukorda jääva Sõnumilehe reklaamitulu hakkab Eesti Päevalehele laekuma.
    AS Meediakorp peab läbirääkimisi Rootsi meediakontserniga Marieberg 50 protsendi Meediakorpi aktsiate müümise üle. Kobini sõnul peaks Marieberg rahaülekande aktsiate ostmiseks sooritama enne jaanipäeva.
    Uue tellimiskampaania arutelusse Mariebergi esindajaid Kobini väitel ei kaasatud.
    Eesti Päevalehe 50 protsendi aktsiate omanik Jaan Manitski peab kahetsusväärseks, et Postimees rikub hästitoimivat ajaleheturgu ja tekitab seetõttu Eesti Päevalehele majanduslikku kahju.
    «Sellisest käigust saavad kahju kõik, ka lugejad, sest tuulde minevaid miljoneid võinuks kasutada lehe arendamiseks,» tunnistas Manitski.
    Manitski väitel ei jäänud Eesti Päevalehel muud üle, kui nad pidid turuosa säilitamiseks Postimehe pakutava odava tellimise kampaaniaga kaasa minema.
    «Ei usu, et seetõttu kummalegi ajalehele eriliselt tellijaid juurde tuleks,» sõnas Manitski.
    Postimees pakub ajalehetellimust Tallinnas ja Harjumaal pooleks aastaks hinnaga 99 krooni, Eesti Päevaleht sama pikaks perioodiks Tallinnas, Harjumaal ja Tartus 95 krooniga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.