Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Devalveerijad jälle sõiduvees

    Kui Eesti majanduses midagi oota-matut juhtub, võimenduvad kohe jutud krooni devalveerimisest. Nii oli kroon kohe-kohe devalveerumas pärast läinudsügisest börsikriisi. Nüüd on jutud uuesti lõkkele puhunud Maapanga kriis. Osalt on neid turgutanud ka Business Central Europe'i hävitav hinnang Eesti majandusele.
    Äripäev ei näe majanduslikku põhjust, miks peaks krooni devalveerima.
    Ohujutlused on tuletatud mingist salapärasest poliitikute ja ärimeeste ringist, kes olevat krooni ründamisest huvitatud, parandamaks isikliku äritegevuse seisu. Kuid võib kindel olla, et lõppkokkuvõttes ei saa krooni devalveerimisest kasu ükski lobby-grupp.
    Siseturule orienteeritud ettevõtja ei võida devalveerimisest midagi. Eelkõige on devalveerimise pooldajatena püütud näidata eksportööre. Neil võib ju devalveerimise korral esiotsa isegi paremini minna, ent edu on lühiajaline. Paljud ettevõtted, kes toodangut ekspordivad, impordivad seadmeid.
    Seega ei anna devalveerimine loodetud kasu, vaid mõjub kogu majandusele negatiivselt: raha paisatakse valuutasse, inflatsioon suureneb, importkaupade hinnad tõusevad. Eestis toodetakse asenduskaupu vähe, seepärast imporditakse sama kogus kaupu kõrgema hinnaga.
    Devalveerimisest võivad huvitatud olla riigiettevõtete erastajad, kel on peal suured investeerimiskohustused ja laenud. On vihjatud, et nende huve esindab Koonderakond.
    Poliitikaringkondade devalveerimisjutu taga võib näha ka soovi konkurentidele silt külge kleepida -- neid valides valite ka krooni kursi muutmise.
    Kuid see võib osutuda hoopis ebapopulaarseks otsuseks -- puudutab ju krooni kursi muutus otseselt hoiuseid. Vaevalt valijate ostujõu vähendamine palju hääli toob.
    Devalveerimiskartusi võib suurendada see, et Eesti maksebilansi reservid vähenesid I kvartalis üle 1,1 mld krooni. Samuti on pangad oma valuutapositsioone suurendanud, mis näitab, et nad on end võimaliku devalveerimise puhuks kindlustanud.
    Samas ei tohiks pangad olla krooni kursi muutusest väga huvitatud. Sellest tulenev ebastabiilsus võib kaasa tuua riigireitingu languse, mis muudab välisraha laenamise pankadele kallimaks ja keerulisemaks.
    Toimetus leiab, et esialgu paanikaks põhjust ei ole ja kroone dollariteks vahetama tormata ei tasu.
    Peamine usaldusnäitaja -- krooni kattevara -- on suurenenud. Eesti Panga kuld ja välisvaluutareserv oli mai lõpus 10,8 miljardit krooni, olles kuuga kasvanud 829 miljonit krooni ehk 8,3%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Äriregister muutub kõigile tasuta kättesaadavaks
Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks, mille eest tuli varem maksta päringutasu. Justiitsministri sõnul muudab see ettevõtlust läbipaistvamaks.
Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks, mille eest tuli varem maksta päringutasu. Justiitsministri sõnul muudab see ettevõtlust läbipaistvamaks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.