Eluasemefond jättis laenud lohakile

Tallinna eluasemefond teenib raha korterite asustamise müügist ja erastamisest. Laekuv raha on mõeldud eluasemelaenude väljastamiseks madalapalgalistele riigiametnikele.

Algselt väljastas eluasemefond ise laene, kuid hiljem paigutati kogutav raha Tallinna Panka pikaajalisele hoiusele. Hoiuseintress oli 8 protsenti.

Tallinna Pangaga 22. novembril 1995 sõlmitud koostöölepingu alusel kohustus eluasemefond avama pangas kolm deposiiti kogusummas 13 mln krooni. Deposiidi tähtaeg pidi olema 10--15 aastat.

Lepingus fikseeriti konkreetselt vaid kaks deposiiti, 3 mln krooni 1. detsembril 1995 ja 2 mln krooni 10. jaanuaril 1996 tähtajaga kümme aastat. Lepingu alusel hakkas eluasemelaene väljastama Tallinna Pank.

Tallinna volikogu revisjonikomisjoni esimees Viktor Vassiljev tunnistas, et raske on öelda, kellele ja kui palju on Tallinna Pangast eluasemelaene väljastatud, kuid tema väitel pole õiged inimesed laenu saanud. «Riigiametnike asemel väljastas pank laenu kuni 35aastastele ja 30 000 krooni suuruse kuupalgaga inimestele,» rääkis Vassiljev revisjoni käigus ilmnenud andmetest.

«Laenusummad jäid vahemikku pool miljonit kuni poolteist miljonit krooni,» lisas ta.

Tallinna eluasemefondi nõukogu praegune esimees Siiri Oviir ütles, et fondi raha paigutati pikaajalisele deposiidile enne tema valimist nõukogu esimeheks. «Laenatud on 300 000 ja 800 000 krooni suuruseid summasid, kuid ma ei tea, kellele raha on läinud,» rääkis Oviir.

Deposiitide avamisel oli Tallinna eluasemefondi nõukogu esimees tollane abilinnapea Tiit Järve. Fondi tegevdirektor oli tollal Jaak Liitmäe, kellega lõpetati tööleping eelmise aasta 14. märtsil.

Praegu Eesti Maksekeskuse ASi tegevdirektorina töötav Tiit Järve ütles, et tema ei mäleta, kui suur summa hoiustati Tallinna Pangas. Tema mäletamist mööda oli deposiidi suurusjärk 10 miljonit krooni kümneks aastaks. «Kolme-nelja kuuga oli eluasemelaen välja jagatud,» lisas Järve.

Järve ei välista, et raha kanti Tallinna Panga hoiuarvele hiljem veel. Tema andmetel laenas pank raha välja 10--12 protsendi suuruse intressiga.

Praeguse abilinnapea Ants Leemetsa sõnul jäi Tallinna Pangaga sõlmitud lepingust välja säte, mis oleks taganud linnale õiguse kontrollida laenusaajaid ja laenutingimusi. «Pangal on õigus laenusaajaid mitte avalikustada, kuid eluasemefondile poleks see pidanud laienema,» lausus Leemets.

Tallinna Panga avalike suhete juht Eero Raun leidis, et pank ei ole lepingu täitmisel vigu teinud. «Kui linnavalitsus ja volikogu on jõudnud fondi osas ühisele seisukohale, saab alustada uusi läbirääkimisi panga kui teenindajaga,» lisas ta.