Välismaal puhkamise võimalusi 33 korda enam

Käes on puhkuste aeg. Ühed on otsustanud puhata Eestis, teised kaugemal. Otsusest, kus puhata, sõltub ca keskmise kuupalga kulutamine Eestis või selle liikumine välismaale. Inimene läheb puhkama, raha taskus, ja see võib kergelt kuluda nii siin kui seal. Märkimisväärne on see, et praegu inimestel on võimalik valida, kus puhata. Ent mitte alati pole see nii olnud.

Ametlik statistika on taasavastanud rublaaja. Selle lõpust, 1991. aasta neljandast kvartalist, tänaseni on tarbijahinnad tõusnud 43 korda ja keskmine palk 33 korda. See loob ennatliku mulje, justnagu oleks elu Eestis halvemuse poole pööranud.

Nüüd suvel, puhkuste ajal, võiks tagasi mõelda, kes sai 1991. aasta suvel lubada endale puhkust välismaal. Neid oli kaunis vähe. Mingit osa etendasid veel defitsiitsed, ametiühingute jagatud tuusikud. Täna on igal palgasaajal võimalus välismaal puhata nagu õige mees, kasvõi nädal aega.

Võimalused on avardunud tänu 33 korda kasvanud ja Saksa margaga seotud nominaalpalgale. Mõnede riikide, nagu Tai, Kreeka, Ungari, T?ehhi ja Bulgaaria valuuta on selle ajaga Saksa marga suhtes oluliselt devalveerunud. Seetõttu on sealne hinnatase meile isegi langenud. Täpne suhe sõltub sellest, kui kiire on olnud sealne inflatsioon. Rootsi krooni ja USA dollari kurss on krooni suhtes tõusnud, kuid need riigid on madala inflatsiooniga. Osa kaupu, näiteks bensiin, on USAs odavamad kui Eestis.

Kolmandas alas, mis pidevalt suureneb, on rahvusvaluuta kurss Saksa margaga praktiliselt seotud. Need riigid on näiteks Austria, Holland, Soome. Euro kehtestamisega 1999. aasta alguses laieneb see ala 11 Euroopa riigini. Neis riikides on tulevikus turvaline puhata. Hinnad on ikka ühed ja samad, võib-olla protsent-kaks tõusnud. Tuleb ainult oma tööandjalt selleks ajaks suurem palk välja kaubelda. Reformierakonna liidri sõnavõttude põhjal võib oodata keskmise palga tõusmist 9000 kroonini kuus. Tõsi, nelja aasta pärast ja Reformierakonna võimul olles.

Puhkus välismaal käitub samamoodi nagu iga teine importkaup. Makromajanduslikult on selle tarbimine negatiivne, aga üksikisiku tasemel positiivne. Nii nagu Eesti ei tooda autosid, nii ei suuda me merevee temperatuuri oluliselt üle 20 kraadi tõsta.

Üks korralik puhkus soojal maal laeb energiat ja muljeid, kusjuures keskmine palk läheb täie ette, inflatsiooni Eestis ignoreerides.