Kas otsuse langetamisega peaks kiirustama?

Valitsus on võtnud venitamise taktika, otsus tuleks aga langetada kiiresti. Minu arvates on asjad arenenud juba nii kaugele, et nad peale jah-sõna midagi muud öelda ei saa. «Ei» oleks ameeriklastele saanud öelda poolteist aastat tagasi. Kui kolm aastat tagasi selline otsus tehti, siis on nüüd juba hilja rääkida konkursside korraldamisest.

Kohalikel ärimeestel on olnud hirmus tahtmine selles tehingus osaleda, kuid neil ei ole vahendeid, millega osa võtta. See on samuti asja venitanud. Kuna nii palju on otsustamist edasi lükatud, siis ei olegi enam head retsepti, kuidas valitsus võiks probleemi lahendada. Praegu vaieldakse asjade üle, mis ei ole üldse äriplaani küsimused.

Energeetikaettevõtteid on väga ohtlik müüa naabermaadele. Võib korduda Eesti Tubaka stsenaarium, kuid energeetikafirma puhul oleks tagajärjed valusamad. Alguses võis venitamine olla tingitud sellest, et valitsus ei julgenud «ei» öelda, loodeti, et ameeriklased loobuvad ise.

Nüüd on ameeriklased näidanud, et on elektrijaamade erastamisest ikkagi huvitatud ja ei ole nõus nii lihtsalt loobuma.

Kiiret otsuse langetamist ma ei toeta. Ees-ti vanasõna ütleb, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Selle asjaga ei ole praegu kiiret.

Paistab aga, et ameeriklastel on kiire, sest nad tahavad endale kasuliku otsuse jõuga läbi suruda. Selle kohta, kas neil on õigus või ei ole, peaksid oma arvamuse ütlema ala spetsialistid, aga mitte poliitikud.

See komisjon, mis praegu tegutseb, ei ole spetsialistide komisjon, sest koosneb poliitikutest. Raivo Vare on selle komisjoni esimees, ta ei ole ju selle ala mees.

Poliitikud ajavad tühja juttu. Nad vaatavad, kuidas on kasulik nende parteile, kuidas saab suruda teisi parteisid selili, kuidas on kasulik võita hääli. Seda, mis on kasulik eesti rahvale, nad aga ei vaata. Tuleb luua komisjon energeetika valdkonda hästi teadvatest ja suurte kogemustega spetsialistidest, otsuse langetamisega ei tohi kiirustada.