Kui veel mõned aastad tagasi oli endast lugupidajale tähtis, et tool näeks välja hea, siis nüüdne pealekasvav noortöötaja peab tähtsamaks, et tervis ja hea enesetunne säiliks. Hakkab mööda saama see aeg, kus pintsak ja lips olid tähtsamad sellest, mis pintsakus seisis. (See ei tähenda, et pintsak tähtis pole).

Uuema aja ergonoomikatrendi toolinduses võib mõni pidada huumorinurka ja mõni Eesti ballaadide valdkonda kuuluvaks: nimelt on ergonoomid leidnud sadula. Sadultool näeb välja nagu tavaline seljatoeta iste, ainult see koht, kuhu end toetatakse, näeb välja sadula sarnane. Spetsialistide väitel peaks taoline istumisalune kergendama selja ja õlaprobleemide käes vaevlejate elu ning takistama vähem kui tavaline tool vere ringvoolu.

Tavaliselt vajub inimene istudes pisut kühmu, sadultooli kuju takistab tal seda tegemast. Sellise istumisviisi juures on jalalihased palju aktiivsemad ja seetõttu on raskem istmel veresooni kinni suruda. Samuti on sadultoolil lihtsam liikuda. Ilma seljatoeta sadultooli põhiidee ongi säilitada aktiivsust. Eriti sobib selline tool hambaarstidele, laboratooriumitesse, juuksuritöökodadesse ja neile, kes arvuti taga töötavad.

Mõneti sadultooli sarnane, aga mõeldud agaratele kontoritöölistele ja ka juhtidele, on tagantpoolt tavalist pehmet ja hästi reguleeritavat tooli meenutav jalakohtadega tool. Eestlase mõttes võib see viia paralleelideni orjakiviga. Ent tegu on vägagi ergonoomilise riistapuuga, mis samuti pikka aega ühel kohal istuja jalaveresooni survest peaks aitama hoida.

Võib-olla tundub nende toolide välimus esmapilgul koomiline (umbes nagu varvastega sokk), ent kuna tegu on kvaliteetsete toolidega, siis võib sellise tervist arvestava komponendi üle ainult uhkust tunda. Jalalohukestega toolimudelite ja värvitoonide valik on piisav, et mitte tunda end ahistatuna ühest ergonoomikaveidrusest.