• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2251,1%37 461,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2251,1%37 461,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 24.08.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leedu

Leedul on tugev potentsiaal kiireks majanduskasvuks. Seda võimaldab hea geograafiline asukoht ja hästi arenenud infrastruktuur -- hea teedevõrk, Klaipeda sadam (ainus jäävaba sadam Läänemere idaosas), neli rahvusvahelist lennujaama, mis on loonud aluse transiidi kiireks arenguks. Leedus on kolm vabamajandustsooni -- ?iauliai, Klaipeda ja Kaunas. Nende eelisteks välisinvestori jaoks on 80% tulumaksu vähendus, vabastus tolli- ja käibemaksust ning tulumaksust vabastatud dividendid.
Viimastel aastatel on Leedusse tehtavate välisinvesteeringute kasv olnud regiooni kiiremaid. Investeeringud kahekordistusid eelmisel aastal, sellelt aastalt oodatakse sama tulemust. Inflatsiooni tase on suhteliselt madal -- ligikaudu 7% . Krediidireitingu agentuur Standard & Poor's on prognoosinud Leedu majanduskasvuks sellel aastal 8%.
Nii nagu Eestil, on ka Leedul väliskaubanduse bilanss negatiivne, kuid eksport suureneb kiirema tempoga kui import. Leedu väliskaubanduse olulisemad partnerid on ikka veel endise Nõukogude Liidu vabariigid -- 1997. aastal moodustas eksport nendesse riikidesse kokku 46,3%, sh Venemaale 24%, Valgevenesse 10% ja Ukrainasse 9%. Import on kõige suurem Euroopa Liidu maadest -- Saksamaalt, Hollandist ja Suurbritanniast.
Leedu on sõlminud vabakaubanduslepingud Slovakkia, T?ehhimaa, Sloveenia, Poola, Eesti, Läti, ?veitsi ja Euroopa Liiduga.
Leedu seadused ei sea välisinvestoritele piiranguid ehitiste ostmisel. Maa ostmine on välisinvestorile või väliskapitaliga Leedu ettevõttele saanud võimalikuks selle aasta veebruarikuust alates. Mittepõllumajandusliku otstarbega maad võivad osta isikud, kes on pärit Euroopa Liidu liikmes- või assotsieerunud maast, samuti OECDsse või NATOsse kuuluvast riigist.
Ettevõtte tulumaksu maksavad piiratud vastutusega äriühingud ja mittetulunduslikud organisatsioonid ettevõtlusest saadud tulu osas. Alates 1997. a aprillist lisandusid neile ka mitteresidendist ettevõtted.
Maksustatavast tulust on lubatud maha arvata tootmise ja turustamisega seotud kulud, samuti maksud.
Dividenditulu, tulu võlakirjadelt, kindlustushüvitised, saadud trahvid ja viivised tulumaksuga maksustamisele ei kuulu.
Põhivara amortiseerimisel tuleb lähtuda kasulikust elueast, kuigi rahandusministeeriumi poolt on teatud põhivara gruppidele kehtestatud maksimaalsed amortisatsiooni määrad. Näiteks tootmishoonetele 2,5% ehk vähemalt 40 aastat, arvutitele 25% ehk 4 aastat.
Tulumaksu määr on kõigile maksumaksjatele 29%. Alates eelmise aasta aprillist on tulumaksust vabastatud (maksumäär 0%) investeeringud põhivarasse. Põllumajandusega tegelevatele ettevõtetele on tulumaksu määra alandatud 10% tingimusel, et põllumajandusliku toodangu realisatsioon moodustab vähemalt 50% ettevõtte kogukäibest. Kahjumi edasikandmine on ettevõtetele lubatud vaid kolme aasta jooksul.
Mittetulundusühingutele, väikeettevõtjatele ja väliskapitaliga ettevõtetele (sarnaselt Eestiga kehtisid Leedus välisinvesteeringute ligimeelitamiseks mitmesugused maksusoodustused, mis kaotati 1. aprillil 1997) on kehtestatud maksusoodustused.
Ettevõtted, mille töötajate arv ei ületa 50 inimest ja käive 500 000 litti, võivad taotleda nn väikeettevõtte staatust, millega kaasneb 70% tulumaksu vähendus kahel esimesel tegevusaastal ja 50% vähendus kolmel järgneval aastal.
Väliskapitaliga ettevõtetele kehtivad maksusoodustused vabades majandustsoonides.
Mitteresidendi tulust peetakse Leedus kinni 15% suurune tulumaks. Mitteresidendi tuluna käsitletakse muuhulgas ka tasu turu-uuringute ja konsultatsioonide eest, komisjonitasusid ja litsentsitulu. Juhul kui mitteresident asub offshore-piirkonnas, tuleb temale tehtavalt väljamakselt kinni pidada 29% suurune tulumaks. Mitteresidendi tulu Leedu ettevõtte dividendidest ei maksustata.
Leedu on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud Taani, Eesti, Läti, Norra, Poola, Soome, Rootsi, T?ehhi, Hiina ja Valgevenega.
Sotsiaalmaksu maksavad nii tööandjad kui ka töötajad, vastavalt 30% ja 1% töötasudelt ja sarnastelt väljamaksetelt.
Leedu residendist füüsilised isikud tasuvad tulumaksu järgmiste maksumäärade järgi:
- tulu põhitöökohast -- 33%;
- tulu kohakaaslusega töökohast -- 35%;
- tulu autoriõigusega kaitstud omandi kasutamise eest (royaltid- ) -- 13%;
- muu tulu -- 20%.
Füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksu määr on 24%.
Üksikisikutelt kinnipeetud tulumaks kuulub tööandja poolt ülekandmisele töötasu väljamaksmise päeval.
Käibemaksu määr on 18%. Käibemaksuseaduse mitmed sätted on maksumaksjate suhtes ebasoosivad, näiteks ekspordiga tegelevale ettevõttele võtab käibemaksu tagastamine aega kuni 6 kuud.
Aktsiisid (vahemikus 1% kuni 100% kauba maksumusest) on kehtestatud kütustele ja õlidele, alkoholile ja tubakatoodetele, kuid ka kohvile, ?okolaadile, luksussõidukitele ja elektrile. Leedus toodetud kaupadele on aktsiisid madalamad kui imporditud kaupadele.
Leedu ettevõtjatel tuleb tasuda teemaksu, mida arvutatakse teatud protsendina kuukäibest:
- tööstus-, ehitus-, transpordi- ja remondiettevõtted -- 0,6%;
- kaubandusettevõtted -- 0,3%;
- riiklikud gaasiettevõtted -- 0,1%;
- muud -- 0,5%.
Krediidiasutused arvestavad teemaksu erinevalt. Teemaks on maksustamise seisukohalt ettevõtte kulu.
Leedu seadused lubavad välisinvestoritel asutada uus või osta olemasolev ettevõte ja tegeleda ettevõtlusega järgmistes vormides:
- füüsilisest isikust ettevõtja;
- usaldusühing;
- täisühing;
- ühistu;
- osaühing;
- aktsiaselts.
Kaks viimast on piiratud vastutusega ühingud. Aktsiaseltsi miinimumkapitali suuruseks on 100 000 litti, osaühingul 10 000 litti. Osaühingul võib olla üks kuni viiskümmend osanikku.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele