• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene kriis kukutas Norma juhid

    Norma lubab alustada Venemaa ettevõtetega bartertehinguid

    «Me ei lepi sellega, et kogu kasum suunatakse debitoorsesse võlgnevusse,» lausus Käo eile. «Me tahame, et see raha koju toodaks.»
    Ilmselt tuleb Venemaal mingis osas pöörduda tagasi naturaalmajanduse ehk bartertehingute poole, lausus Käo. «Me ei hakka autosid Eestisse tooma, küll aga kasutame selliseid meetodeid Venemaal, et kiirendada raha liikumist,» selgitas ta.
    Käo ütles, et mõtete lahknemine juhatuse ja nõukogu vahel ei toimunud päevapealt, vaid see oli pikaajalise protsessi tulemus. Juhatuse tagasikutsumine oli ammu läbimõeldud samm, ettevõttes peab olema üks persoon, kes vastutab kõige eest, lausus Käo.
    Nõukogu otsuse kohaselt on Norma uus juhatus üheliikmeline.
    Peamiselt turvavöösid tootva ASi Norma endise juhatuse esimehe Peep Aaviksoo sõnul oleks kriisist väljatuleku võimaluseks tegutseda oluliselt agressiivsemalt lääneriikides. «Oleme natuke kauaks jäänud pidama sellele idaärile,» lausus Aaviksoo.
    ASi Hansa Asset Management portfellihaldur Charlie Viikberg ütles, et Norma kriis on põhjustatud esmalt AvtoVAZi otsusest vähendada suve hakul tootmist viiendiku võrra, millega vähenesid ka tellimused Normale, ning samuti rubla devalveerimisest. Viimane asjaolu suurendas AvtoVAZi maksevõlgnevusi.
    Norma probleemid algasid juba esimeses kvartalis. Märtsi lõpu seisuga oli maksevõlad Normale kasvanud juba 90 miljoni krooni võrra.
    See tase püsis kuni juuni lõpuni, pärast seda sai Norma juhatus läbirääkimistega 260 miljoni kroonini kerkinud võlasumma 183 miljonile kroonile vähendada.
    Viikberg ütles, et peab Norma juhtkonna väljavahetamist negatiivseks sammuks. Endisel juhtkonnal, mida hinnati ka välismaal, oleks ettevõtet kriisist kergem välja tuua, lausus ta.
    Vaevalt, et Vene riik laseb AvtoVAZi, millega on seotud 2 miljonit inimest, pankrotti minna. Seega ei lähe pankrotti ka Norma, arutles Viikberg. Praegu on tema sõnul oht selles, et praegu pooleaastased maksetähtajad võivad venida kuni poolteiseaastaseks. Küsimus on, kas ettevõte on oma rahavoogude planeerimisel selliste tähtaegade venimisega arvestanud, märkis Viikberg.
    Charlie Viikberg avaldas arvamust, et praeguselt hinnatasemelt võib Norma aktsia veel umbes 10% odavneda, siis tekiks ka olulisem ostuhuvi.
    Eile sulgus Norma aktsia Tallinna börsil 20,8 kr juures, kukkudes esmaspäevasest sulgemishinnast 8,37%.
    Norma juuli müügikäive oli 7,9 miljonit krooni ja kahjum 2,2 miljonit krooni. Seitsme kuu konsolideerimata müügikäibeks kujunes 236,5 miljonit ja puhaskasumiks 42,8 miljonit krooni. Möödunud aasta samal perioodil oli müügikäive 283,3 miljonit ja puhaskasum 72,6 miljonit krooni.
    Norma on lubanud selle aasta 85,5 miljoni kroonist kasumiprognoosi kärpida, kuid ei ole seni uut prognoosi teatanud. Seitsme kuuga oli prognoosist täidetud 50%.
    Juulis peatas ettevõte neljaks nädalaks tootmise seoses Venemaa klientide tellimuste ärajäämisega ning käitamiskulude vähendamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
USA tarbijakulutused detsembris langesid
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.