• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lahendused piimatööstuste probleemidele

    Põlvas toimunud piima-tootjate ja -töötlejate kohtumise eesmärk oli eelkõige info vahetamine kujunenud olukorrast seoses keerulise situatsiooniga Venemaal ning lahendusvariantide pakkumine. Ühinenud Meiereide esindajad, nõukogu aseesimees Andres Vinni ja varumisdirektor Helmo Hainsoo, selgitasid kohtumisel firmas kujunenud olukorda.
    Keskmiselt maksab Ühinenud Meiereid tootjatele ühe kuu varutud piima eest 40 miljonit krooni. Arvestades Eesti siseturu müügi ning läänesuunalise ekspordi tulusid võib probleeme tekkida piimaraha maksmisel umbes 20 miljoni krooni ulatuses. Sellele summale on olemas konkreetne toodanguline kate Ühinenud Meiereide ladudes ning selle riiklik realiseerimine oleks kõige kiirem lahendusvariant tootjate abistamiseks.
    Ühinenud Meiereid tegeleb ka teiste võimalike lahenduste otsimisega, et tootjatele maksta õigeaegselt piimaraha. Üheks lahendusteeks, mille alusel ollakse valmis alustama läbirääkimisi, on ettepanek valitsusele osta reservfondi Ühinenud Meiereide ladudesse Eesti tooraine baasil toodetav või kohustusega see teatud aja möödudes tagasi osta.
    Millistest allikatest riik selliseks abivahendiks raha leiab, ei ole ettevõtte määrata. Väljapakutud stabilisatsioonifond on ainult üks võimalikest variantidest.
    Probleemide peamiseks põhjuseks on ikkagi Venemaale ja Ukrainasse suunatud ekspordi äralangemine.
    Samuti ei ole võimalik turustada kõiki piimatooteid teistele välisturgudele, sest Eesti riigiga sõlmitud vabakaubanduslepingud Euroopas ei hõlma põllumajandussaaduste müüki.
    Äripäevas («Piimahiiud makseraskustes 14.09) trükitud fakt 180 miljoni krooni käibevahendite puudumise kohta on kahjuks eksitav viga ning Ühinenud Meiereide esindajad pole midagi sellist kunagi väitnud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.