• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit toob rohkem head

    Eesti on edukalt asunud ühinemislä-birääkimistele Euroopa Liiduga (EL). See on vaieldamatult suur tunnustus Eesti välispoliitikale, mis on võtnud ELi oma südameasjaks. Samas ei kannaks välispoliitilised jõupingutused sedavõrd tõhusat vilja, kui midagi rohkemat Eestil tagataskus poleks. Vaevalt et paljas soov kuhugi astuda teeks vastuvõtjate meeled leebemaks.
    Kas mitte Eesti edukus majanduse vallas pole olnud üks soodustavaid põhjusi. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Eestis 37% ELi keskmisest -- seda on vähe, aga tunduvalt rohkem kui Lätis või Leedus.
    Meie lõunanaabrite juures on majanduse riiklik reguleerimine laiemalt levinud, see pole aga (positiivseid) tulemusi andnud. Nii et Eestil on, mille üle uhke olla, aga edu ei tohi käest mängida -- me pole veel vastu võetud ja läbirääkimised võivad jäädagi venima. Eesti ise ei ole siiski päris üksmeelsel seisukohal, kas liitumine ELiga on ikka hea. Kuigi intuitiivselt tundub, et õige on edasi minna, ühineda ELiga, mitte jääda omaette. Rumal oleks vabatahtlikult öelda ära võimalusest, mida ei pakuta just igaühele. Samaväärne oleks, kui teid tahetakse edutada suuremasse organisatsiooni, aga te ei julge oma jah-sõna öelda, sest kardate muutusi. Ratsionaalne on siiski kõik ELi astumise plussid-miinused läbi arutada: kas meil on tähtsast sammust rohkem võita või kaotada.
    Ühtsus ja erinevus. Seaduste harmoniseerimine, ühtsed standardid, sertifitseerimine, viisavabadus, ühisraha -- need võiksid olla pigem plussargumendid.
    Need muudatused vaieldamatult hõlbustavad asjaajamist ega tohiks olla vastuväideteks ka neile, kes põhimõtteliselt tahavad teistest erineda. Erinevuste rõhutamine ei tohiks edasiliikumisele takistuseks saada. Küllap oli ka surmanuhtluse kaotamine aja nõue.
    Pole rahvust, on päritolu. Suured riigid, nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, ei tunneta oma rahvuse kadumise ohtu. Seepärast ei saa neilt nõuda meie rahvuspoliitika aktiivset toetamist. Sellega tuleb leppida. Tunduvalt paremini mõistab suur rahvas omasugust suurt rahvast.
    Pigem on ELi ettepanekud Eestile ses vallas neutraalse sisuga, tegeldes mitte rahvuste, vaid kodanikkonnaga. Kui vaja, siis täpsustatakse suurtes riikides inimese päritolu keele ja nahavärvi järgi.
    Turgude jaotamine ja abirahad. Ühinemisele ELiga võib kaasneda ka kaheldava väärtusega järelmeid. On avaldatud kahtlust, et EL oma heaoluga võib aeglustada Eesti majanduskasvu, sundides vähem pingutama.
    Põllumajandustoodete turg on liidu sees maksimaalselt ära jaotatud. On kvoodid, kes, kus ja kuipalju võib toota. Võib-olla liidu kui terviku seisukohalt on see positiivne -- väldib ületootmist --, aga samas suretab välja terve konkurentsi.
    On jäänud mulje, et teinekord võib saada abiraha hoopis selle eest, et ei tooda. Et keegi ei läheks oma piima või kartuliga turu tasakaalu kõigutama. Sisetunne ütleb, et EL ei näe meie põllumajandust kõige parema meelega. See-eest on kompensatsioonid ehk kergemad tulema. Kokkuvõttes kaasneb Euroopa Liiduga siiski rohkem head.
    Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Hiina suurfirma võimalik pankrot ähvardab kogu regiooni majandust
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
MESi koroonalaenude eest vastutanud EKRE minister: mina ei tea midagi
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.