Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit toob rohkem head

    Eesti on edukalt asunud ühinemislä-birääkimistele Euroopa Liiduga (EL). See on vaieldamatult suur tunnustus Eesti välispoliitikale, mis on võtnud ELi oma südameasjaks. Samas ei kannaks välispoliitilised jõupingutused sedavõrd tõhusat vilja, kui midagi rohkemat Eestil tagataskus poleks. Vaevalt et paljas soov kuhugi astuda teeks vastuvõtjate meeled leebemaks.
    Kas mitte Eesti edukus majanduse vallas pole olnud üks soodustavaid põhjusi. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Eestis 37% ELi keskmisest -- seda on vähe, aga tunduvalt rohkem kui Lätis või Leedus.
    Meie lõunanaabrite juures on majanduse riiklik reguleerimine laiemalt levinud, see pole aga (positiivseid) tulemusi andnud. Nii et Eestil on, mille üle uhke olla, aga edu ei tohi käest mängida -- me pole veel vastu võetud ja läbirääkimised võivad jäädagi venima. Eesti ise ei ole siiski päris üksmeelsel seisukohal, kas liitumine ELiga on ikka hea. Kuigi intuitiivselt tundub, et õige on edasi minna, ühineda ELiga, mitte jääda omaette. Rumal oleks vabatahtlikult öelda ära võimalusest, mida ei pakuta just igaühele. Samaväärne oleks, kui teid tahetakse edutada suuremasse organisatsiooni, aga te ei julge oma jah-sõna öelda, sest kardate muutusi. Ratsionaalne on siiski kõik ELi astumise plussid-miinused läbi arutada: kas meil on tähtsast sammust rohkem võita või kaotada.
    Ühtsus ja erinevus. Seaduste harmoniseerimine, ühtsed standardid, sertifitseerimine, viisavabadus, ühisraha -- need võiksid olla pigem plussargumendid.
    Need muudatused vaieldamatult hõlbustavad asjaajamist ega tohiks olla vastuväideteks ka neile, kes põhimõtteliselt tahavad teistest erineda. Erinevuste rõhutamine ei tohiks edasiliikumisele takistuseks saada. Küllap oli ka surmanuhtluse kaotamine aja nõue.
    Pole rahvust, on päritolu. Suured riigid, nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, ei tunneta oma rahvuse kadumise ohtu. Seepärast ei saa neilt nõuda meie rahvuspoliitika aktiivset toetamist. Sellega tuleb leppida. Tunduvalt paremini mõistab suur rahvas omasugust suurt rahvast.
    Pigem on ELi ettepanekud Eestile ses vallas neutraalse sisuga, tegeldes mitte rahvuste, vaid kodanikkonnaga. Kui vaja, siis täpsustatakse suurtes riikides inimese päritolu keele ja nahavärvi järgi.
    Turgude jaotamine ja abirahad. Ühinemisele ELiga võib kaasneda ka kaheldava väärtusega järelmeid. On avaldatud kahtlust, et EL oma heaoluga võib aeglustada Eesti majanduskasvu, sundides vähem pingutama.
    Põllumajandustoodete turg on liidu sees maksimaalselt ära jaotatud. On kvoodid, kes, kus ja kuipalju võib toota. Võib-olla liidu kui terviku seisukohalt on see positiivne -- väldib ületootmist --, aga samas suretab välja terve konkurentsi.
    On jäänud mulje, et teinekord võib saada abiraha hoopis selle eest, et ei tooda. Et keegi ei läheks oma piima või kartuliga turu tasakaalu kõigutama. Sisetunne ütleb, et EL ei näe meie põllumajandust kõige parema meelega. See-eest on kompensatsioonid ehk kergemad tulema. Kokkuvõttes kaasneb Euroopa Liiduga siiski rohkem head.
    Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Tallinna Sadama kaubamaht vähenes 20%
Tallinna Sadama tegi teises kvartalis suure kasvu reisijate arvus, kuid pandeemia-eelse tasemeni on veel pool teed minna.
Tallinna Sadama tegi teises kvartalis suure kasvu reisijate arvus, kuid pandeemia-eelse tasemeni on veel pool teed minna.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Stroomi ranna suplusalalt avastati raske kütteõli reostus
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
25. juunil avastati Stroomi rannas raskekütteõli reostus, mida Päästeamet koos Keskkonnaameti ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega nüüd kokku kogub, teatas Päästeamet.
Hinrikuse idufirma kaasas üle 7 miljoni euro
Taavet Hinrikuse kaasasutatud tervishoiuteenuse osutaja Certific kaasas 7,4 miljonit eurot. Seemnevooru juhtis värske investeerimisfond Plural, mille üks algatajatest on samuti Hinrikus.
Taavet Hinrikuse kaasasutatud tervishoiuteenuse osutaja Certific kaasas 7,4 miljonit eurot. Seemnevooru juhtis värske investeerimisfond Plural, mille üks algatajatest on samuti Hinrikus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.