• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autobaasid pakuvad riiulifirmasid

    Üle aasta tagasi võeti enne Eesti rahvusvaheliste autovedajate skandaalset üldkogu assotsiatsiooni liikmeteks ligi 70 riiulifirmat, mis pidid andma nende omanikele piisava arvu hääli ERAA nõukogu valimistel. Aasta hiljem võimuvõitlus vaibus ja riiulifirmade omanikel tuli otsustada, mida teha nende käes kasutult seisvate osaühingutega.
    Suured autobaasid vahendavad kõrvaltegevusharuna riiulifirmasid.
    Hääletusmasinas kasutatud riiulifirmasid pole likvideeritud, kuid nende tookordsetest omanikest on enamjaolt saanud endised omanikud. Saku AB nõukogu esimehe Tiit Porkveli loodud kümnest firmast toimivad praegu kaheksa. Vaid ühe neist on Porkveli endale jätnud, ülejäänud aga edasi müünud. Näiteks OÜ Veoveli ostis üks naisterahvas, kes hakkas tegelema Läti-vahelise autotranspordiga. Enamik kaunikõlalistest osaühingutest, nagu Porkveliaana, Tahhograaf jne, on müüdud üksikvedajatele.
    Samuti Saku AB juhtkonda kuuluv Ole Loigu on enamiku riiulifirmadest edasi müünud. Ostjateks on Saku AB oma autojuhid, kes on ostnud veoki autobaasilt välja ja hakkavad ise majandama.
    Saku ABga sama teed on läinud ka Loksa Auto juhtkond. Endise direktori Rein Komposti firmadest on saanud ühe autoga rahvusvahelise autotranspordi ettevõtted. Loomulikult on eelnenud sellele omanikuvahetus.
    Riiulifirmade loojad on oma firmadele rakendust otsides tabanud transpordituru seni täitmata ni?i. Möödunud aastal müüs oma autod juhtidele ekspedeerimisfirma Svex Eesti. Ole Loigu sõnul kaalub ka Saku AB osade autode müümist juhtidele, mis teeb lihtsamaks kuluarvestuste pidamise jne.
    Koos autoga eralduvad autojuhid peavad majandustegevuse alustamiseks looma ka juriidilise isiku ning muretsema sellele ka rahvusvaheliste vedude litsentsi. Tihti nooruses vaid põhikooliga piirdunud autojuhile, kes ei tunne äriseadustikku, võib osaühingu või aktsiaseltsi moodustamine keeruliseks ettevõtmiseks osutuda.
    Selle töö teevad nende eest suured autobaasid, kelle müüdavate OÜde lisaväärtus on rahvusvaheliste vedude litsents ja ERAA liikmestaatus, mida spetsialiseerunud riiulifirmade müüjad ei paku. Uuel omanikul jääb ära hulga sebimist instantside vahel (tõsi, andmed omanikuvahetusest tuleb teede- ja sideministeeriumisse ning ERAAsse siiski saata).
    Kuna Soomes on 72 protsenti vedajatest üksikvedajad, võib eeldada, et ka Eestis tekib väikevedajaid juurde. Pole paha, kui suured veofirmad pakuvad oma abi, vahendades valmis juriidilisi isikuid.
    Loomulikult on aga taunitav skeem, kus enne riiulifirma edasimüümist väikevedajale kasutatakse riiulile kuhjatud firmasid mõjuvõimu suurendamiseks autovedajate katusorganisatsioonis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.