HF ei ole Tallinna väärtpaberibörsil turuosalise staatuses. Seega pole tal kohustust noteerida börsil aktsiaid ja omada kauplemisportfelli, millega kaasneb langeval turul kahjumi realiseerimine. Fondi aktsiainvesteeringud on tehtud akumuleeritud kasumi arvel. Samuti ei ole aktsiate tagatisel kasutatud finantsvõimendust.
Seega ei mõjuta aktsiahindade kõikumised fondi muud majandustegevust ja ei sea ohtu obligatsioonidega kaasnevate kohustuste tagatiskapitali.
HFi tegevuse eesmärk on erastamisväärtpaberite (EVP) omamisest tulenevate nõuete rahuldamine fondi obligatsioonide müügi teel EVPde eest. Fond on HFi seaduse kohaselt kohustatud emiteerima obligatsioone summa ulatuses, mis on laekunud fondi põhikapitali pool aastat enne seadusega sätestatud EVPde kasutamise lõpptähtaega 1. detsembril 2000. a.
1998. a maiks oli fond emiteerinud 418 miljoni krooni eest nimiväärtuses obligatsioone, mille käigus on ära kustutatud ca 1,43 miljardit EVP-krooni.
Seega tuleb emiteerida 2,5 aasta jooksul veel 800--850 miljoni krooni nimiväärtuses obligatsioone. Need emissioonid peaksid kustutama ligikaudu 2 miljardit EVP-krooni. Kokku kustutab fond juhul, kui EVP-krooni kurss oluliselt ei muutu, ca 3,4 miljardit EVP-krooni, s.o ligi neljandiku nende kogumahust. HF kavatseb lunastada kõik obligatsioonid 2002. a lõpuks.
HFi vara põhiliseks allikaks oli ja on erastamisest (tänase eakate põlvkonna loodu müügist) laekuv raha. Fondi luues nähti tema tulevikku seotuna pensionisüsteemiga. Tänaseks on riigikogu vastu võtnud riikliku pensionikindlustuse seaduse ehk määratlenud pensionisüsteemi nn esimese samba.
Teise samba käivitamiseks on möödapääsmatu kas pensionireformikapitali moodustamine, mille valitsejaks võiks olla HF, või siis analoogselt hoiuste tagamise fondiga pensionifondide tagatisfondi loomine.
Tahaks loota, et see riigikogu ja see valitsus, kes 2002. a võimu esindab, ei asu HFist aktsiaseltsi kujundama ja teda siis jupphaaval maha müüma.