Hüvitusfond täna

Viimastel kuudel on mitmeti speku-leeritud Hüvitusfondi (HF) teemal Maapanga kontekstis. Seetõttu kontrollis augusti Maapanga ja HFi vaheliste repotehingute seaduslikkust nii PriceWaterhouseCoopers kui riigikontroll. Mõlemad kinnitasid, et HFi ja Maapanga vahelised repolepingud on õiguspärased. Riigikontroll ei teinud kindlaks HFi tahtlikku kahju tekitamist Maapangale. Võimalik repotehingutest saadud kahju on tekkinud Maapangale seoses tema kohustuste täitmata jätmisega.

HFi strateegia lubab investeerida kaubeldatavatesse aktsiatesse kuni 30% fondi põhikapitalist, mis on täna 131 miljonit krooni. Maksimaalne aktsiaportfelli maht võib olla 340 miljonit krooni. Täna on see 18,4% fondi põhikapitalist ja 14,6% koguinvesteeringutest. HFi kaubeldavate aktsiate portfelli maht soetushindades oli 4. juuni 1998. a seisuga 207,6 miljonit krooni, turuväärtus 162,4 miljonit krooni. Portfell on arvestuslikus kahjumis seoses börsilangusega.

Fond kui pikaajaline investor ei ole oluliselt oma aktsiainvesteeringuid realiseerinud. Suurem osa portfellist on soetatud 1996. a lõpus ja 1997. a alguses. 1997. a on realiseeritud aktsiaportfellilt saadud kasumit 85 miljonit ja likviidsete aktsiate tagatisel väljastatud repolaenudelt intressitulu 24 miljonit krooni. 1998. a on HF aktsiainvesteeringutelt teeninud realiseeritud tulu ca 15 miljonit ja repolaenude intressilt 14,8 miljonit krooni. Fond on arvestanud võimaliku aktsiaturu edasise langusega ja on valmis põhiosas oma positsioone hoidma.

HF ei ole Tallinna väärtpaberibörsil turuosalise staatuses. Seega pole tal kohustust noteerida börsil aktsiaid ja omada kauplemisportfelli, millega kaasneb langeval turul kahjumi realiseerimine. Fondi aktsiainvesteeringud on tehtud akumuleeritud kasumi arvel. Samuti ei ole aktsiate tagatisel kasutatud finantsvõimendust.

Seega ei mõjuta aktsiahindade kõikumised fondi muud majandustegevust ja ei sea ohtu obligatsioonidega kaasnevate kohustuste tagatiskapitali.

HFi tegevuse eesmärk on erastamisväärtpaberite (EVP) omamisest tulenevate nõuete rahuldamine fondi obligatsioonide müügi teel EVPde eest. Fond on HFi seaduse kohaselt kohustatud emiteerima obligatsioone summa ulatuses, mis on laekunud fondi põhikapitali pool aastat enne seadusega sätestatud EVPde kasutamise lõpptähtaega 1. detsembril 2000. a.

1998. a maiks oli fond emiteerinud 418 miljoni krooni eest nimiväärtuses obligatsioone, mille käigus on ära kustutatud ca 1,43 miljardit EVP-krooni.

Seega tuleb emiteerida 2,5 aasta jooksul veel 800--850 miljoni krooni nimiväärtuses obligatsioone. Need emissioonid peaksid kustutama ligikaudu 2 miljardit EVP-krooni. Kokku kustutab fond juhul, kui EVP-krooni kurss oluliselt ei muutu, ca 3,4 miljardit EVP-krooni, s.o ligi neljandiku nende kogumahust. HF kavatseb lunastada kõik obligatsioonid 2002. a lõpuks.

HFi vara põhiliseks allikaks oli ja on erastamisest (tänase eakate põlvkonna loodu müügist) laekuv raha. Fondi luues nähti tema tulevikku seotuna pensionisüsteemiga. Tänaseks on riigikogu vastu võtnud riikliku pensionikindlustuse seaduse ehk määratlenud pensionisüsteemi nn esimese samba.

Teise samba käivitamiseks on möödapääsmatu kas pensionireformikapitali moodustamine, mille valitsejaks võiks olla HF, või siis analoogselt hoiuste tagamise fondiga pensionifondide tagatisfondi loomine.

Tahaks loota, et see riigikogu ja see valitsus, kes 2002. a võimu esindab, ei asu HFist aktsiaseltsi kujundama ja teda siis jupphaaval maha müüma.