Maksurevolutsioon: poolt ja vastu

Karismaatilisim Eesti poliitik Edgar Savisaar pakub Boschi külmutuskappi ja tolmuimejaid neile, kes maksureformi suhtes meelt avaldavad.

Astmeline tulumaks tagab igaühele õiglase ja võimalustekohase maksukoormuse, vähendades 8000kroonise kuusissetulekuga inimese tulumaksu 547 krooni võrra, teatab Keskerakond päevalehtede vahel levitataval reklaamtrükisel.

Maksusüsteemist ei taipa suur osa valijaid midagi, küll aga mõistab igaüks, mida 500 krooni eest poest osta saab. Teisipäeval ütles Savisaar riigikogu kõnepuldist, et ta soovibki populist olla, kui see vaid inimestele head teeb.

Praeguse maksusüsteemi pooldajate ja vastaste leerid koguvad poolehoidjaid, et oponente valimiskampaanias lömastada. Samal ajal kui suurettevõtete assotsiatsioon püüab ümarlauakohtumistel erakondi veenda maksusüsteemi stabiliseerima, propageerib Keskerakond jõuliselt astmelist tulumaksu, et saada rikaste kukrust rohkem raha.

Valitsev Koonderakond läheb Savisaare populismiga kaasa. Praegune maksusüsteem pole koonderakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul õiglane, sest pärineb paarisaja aasta tagusest Louis XIV ajast, ja sellele peab järgnema marksism.

«Proportsionaalsete maksudega me tegelikult võtame vaestelt ja anname rikastele,» deklareerib Raju. Rikas maksab käibemaksu vaesega võrreldes protsentuaalselt vähem, sest kulutab väiksema osa oma sissetulekust tarbimisele, vaba raha paneb aga omakorda raha teenima. Raju arvutuste kohaselt maksavad Eesti rikkad saja teenitud krooni pealt kümme korda vähem makse kui vaesed.

Kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, peame me tõstma oma maksukoormuse praeguselt 36 protsendilt 44-le, kogudes rikastelt senisest rohkem makse, ütleb Olev Raju, kes toetab Keskerakonna pakutud astmelist tulumaksu.

Euroopa Liit otsustas lähiaastatel ühtlustada liikmesriikide maksukoormuse 43--44 protsendini. Kümnendi alguse keskmine maksukoormus Euroopa Liidu riikides oli ligi 46 protsenti. Suurimates maksukogujates Taanis ja Rootsis ulatus maksukoormus üle 50 protsendi. Maailma kõige kiiremini arenevate suurriikide USA ja Jaapani maksukoormus jääb 30 protsendi piirile.

Praegune riigikogu opositsioon kaitseb kehtivat proportsionaalset maksusüsteemi, mille järgi maksavad kõik võrdselt 26 protsenti tulumaksu. Reformierakondlasest rahanduskomisjoni aseesimehe Jürgen Ligi sõnul peab Eesti maksukoormuse fikseerima 35 või 36 protsendi peal ning kõik riigi kulutused planeerima sellest lähtuvalt. Euroopa Liit huvitub üksnes tollikontrollist ja käibemaksusüsteemist, sest käibemaksust eraldatakse raha liidu keskasutustele. «Euroopa Liit ei nõua sanktsioonide ähvardusel maksukoormuse tõstmist,» kinnitab Ligi.

Maksude tõstmise negatiivset mõju väljendab kõige ilmekamalt bensiiniaktsiisi tõus.

Keskmine eestlane saab oma kuupalga eest osta 680 liitrit bensiisi, soomlane poole rohkem. Bensiiniaktsiisi tõstmise korral nii Soomes kui Eestis jääks kaotajaks Eesti autoomanik, sest siin on bensiin võrreldes keskmise palgaga ikka poole kallim kui Soomes.

Kui toodud näitele lisada bensiiniaktsiisi tõusust tulenev kaupade ja teenuste kallinemine ehk inflatsioon, siis on raske mõista valitsuse kava tõsta bensiiniaktsiis Euroopa Liidu riikide tasemele.

Koonderakonna majandusideoloog Olev Raju on aga kindel, et maksureform tuleb niikuinii. Esmalt peab tema arvates kehtestama astmelise tulumaksu.

Teiseks tuleb tulumaksuvaba miinimum lastega peredele tõsta 500 kroonini lapse kohta. «Sellel nädalal esitasin riigikogule eelnõu tõsta miinimumi 500 kroonini alates kolmelapselistest peredest, kuid lähiaastatel peab soodustus laienema kõigile,» teatab Raju.

Kolmandaks tuleb järgneva kümne aasta jooksul anda sotsiaalmaksu tasumine tööandjalt töövõtjale. «Nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaksu ülemmäära ei tohi langetada,» lisab Raju.

Jürgen Ligi, Raju vihaseim oponent rahanduskomisjonis, nõuab praeguse valitsuskoalitsiooni kavadele vastupidiseid lahendusi. Ligi selgitab, et Euroopa Liidu maksusüsteem pole ideaalne, sest liikmesriigid üritavad maksukoormust pidevalt vähendada ning astmeline tulumaks on sattunud küsimärgi alla. «Euroopa Liitu pürgiv Poola kavandab astmelisest tulumaksust loobumist,» ütleb Ligi.

Ligi ei poolda maksusoodustusi üksikisikule ja otsetoetusi tootjale, sest tema sõnul ei täida need välja kuulutatud eesmärki.

Maksusoodustustega tuleb Ligi sõnul ergutada ettevõtteid investeerima, et tekiksid uued töökohad. Otsetoetustega makstakse kinni ettevõtjate põhjakõrbemisele määratud üritused.

Puudust kannatavad lapsevanemad vajavad raha, sest maksusoodustus ei jõua nendeni. Ligi sõnul ei vaja 7000kroonise kuusissetulekuga lapsevanemad enamasti riigi toetust, paari tuhande kroonise kuusissetulekuga peret aga kavandatav maksusoodustus ei puuduta. «Tuhat krooni maksusoodustust kõlab paremini, kui 250 krooni otsetoetust,» selgitab Ligi, «aga riigile läheb see kallimaks ja tegelikku hädasolijat ei päästa.»

Nagu Ligi pole ettevõtjad radikaalsest maksureformist huvitatud. N-Terminaali nõukogu esimees Endel Siff ütleb, et tema arvates on maksusüsteemi suurimaks väärtuseks stabiilsus ja lihtsus.

«Kui tulumaksu seadust muudetakse paarkümmend korda aastas, peletab see kõik investorid Eestist eemale,» kurdab Siff.

Maksusüsteem peab põhinema tasakaalustatud ühiskondlikul kokkuleppel, mis orienteerib ettevõtteid reserve koguma ja inimesi raha säästma selgitab Siff.

Riigi tulude suurendamiseks tuleb riigi kulutusi kärpida ja maksude kogumist tõhustada. Praegu maksavad makse peamiselt need, kes ise tahavad. Kütuseärimees loodab oma silmaga näha maksuametit, mis kõik ette nähtud maksud kokku korjab.

Siff muretseb riigi rahaga pillava ümberkäimise pärast, sest maksumaksjad pole raha kasutamist piisavalt kontrollinud. «Ministeeriumid ehitavad endile nii luksuslikke kontoreid, millistest eraettevõtted unistadagi ei oska,» kõneleb Siff.

Arvutifirma Pennu Computer Technology nõukogu esimees Alo Koop pooldab praegust maksusüsteemi, sest see ei ole ettevõtja suhtes vaenulik. Koop ei pea normaalseks seda, kuidas praegune valitsusliit makse tõstab või uusi kehtestab. Maksumaksja pole mingi paharet, keda peab uue maksuga ilmtingimata ehmatama, kurdab Koop. Nii mõtlevad ka sajad tuhanded teised maksumaksjad. Võimalus seda janustele poliitikutele selgeks teha avaneb eesolevatel valimistel.

VASTUJürgen Ligi: Valitsusliidu propageeritav Euroopa Liidu maksusüsteem pole ideaalne, sest liikmesriigid üritavad maksukoormust pidevalt vähendada ning astmeline tulumaks on sattunud küsimärgi alla. Euroopa Liitu pürgiv Poola plaanib astmelisest tulumaksust loobuda, ütleb Ligi. Maksusoodustustega tuleb ergutada investeerimist, et tekiksid uued töökohad. Otsetoetustega makstakse kinni põhjakõrbemisele määratud üritused.

Praeguste proportsionaalsete maksudega me võtame vaestelt ja anname rikastele, deklareerib Raju. Rikas maksab käibemaksu vaesega võrreldes protsentuaalselt vähem, sest kulutab väiksema osa oma sissetulekust tarbimisele, vaba raha paneb aga omakorda raha teenima. Raju arvutuste kohaselt maksavad Eesti rikkad saja teenitud krooni pealt kümme korda vähem makse kui vaesed.