Ettevõtjad hoiatavad

«Ees ootab raske aasta, kuid neile ettevõtetele, kes selle üle elavad, on helge tulevik kindlustatud,» kinnitab Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas, kelle ettevõte on aastaid olnud üks Eesti edukamaid. «Eriti raskeks läheb neil, kes on seotud Venemaaga,» lisab ta.

Eesti ühe mõjukama ärimehega nõustuvad ka teised ettevõtjad. Norma Grupi juhatuse esimees Toomas Tamsar hindab, et olukord Eesti ettevõtetes muutub lähema aasta jooksul veelgi pingelisemaks, ees ootavad koondamised ja pankrotid. «Ma ei taha öelda, et tuleb lausa pankrotilaine, aga kindlasti peavad mitmed firmad tegevuse lõpetama,» nendib Tamsar.

Tamsare sõnul kärbivad ettevõtted juba praegu oma kulutusi ja peagi minnakse ka palkade kallale. «Seetõttu kahaneb elanike ostuvõime ja arvan, et järgmine aasta ei tule Eesti majanduses kerge,» ütleb ta. Kulude tõsise kärpimisega on Tamsare kinnitusel asunud tegelema ka Norma Grupp.

Norma Grupi osalusega turvavööde tootja AS Norma tühistas hiljuti oma selle aasta kasumiprognoosi, sest ettevõte tegutses kahel suvekuul kahjumiga. Norma käive oli eelmisel aastal 519 mln krooni ja kasum 131,2 mln krooni.

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik kinnitab, et suuremad raskused tekivad neil ettevõtetel, kes on rohkem seotud Vene turuga. Merko ise otsib ehitusvõimalusi Läti ja Leedu turul, kus ettevõte kavatseb suurendada käivet 60 miljoni kroonini.

Aadu Luukas ei usu, et finantskriisile järgneks üleüldine kriis ka teistes majandusharudes. Ta loodab, et mõistus pääseb võidule ja majanduskriisi tekitavad faktorid elimineeritakse.

Eelmisel neljapäeval ja reedel Pärnus toimunud tegevjuhtide konverentsi üks korraldajaid Jaanus Pikani väidab, et sellised koosviibimised annavad võimaluse järelemõtlemiseks ja uusi ideid selleks, et praegustel tegevjuhtidel oleks ka aasta pärast midagi juhtida.

Mitmed konverentsile tulnud märkisid, et aasta pärast on suurepärane võimalus rääkida sellest, kuidas keegi rasked ajad üle elas. See haakub ka järgmise aasta tegevjuhtide konverentsi teemaga, milleks on «Parem teistest».

Silmet Grupi juhatuse esimees Neeme Jõgi leiab, et kriis majanduses kahtlemata süveneb, raha hind ja intressid tõusevad ning mitmed ettevõtted lähevad veel müüki. «Tuleb pankrotilaine ja ettevõtted ei kanna enam laenude kallinemist välja,» ütleb Jõgi.

Jõgi hinnangul tuleb Eesti majanduses tervikuna päris tõsiselt midagi ette võtta, sest on lubamatu, kui töötavad ettevõtted oma lollusest ära kärbuvad. «Siin on väga suur roll ka pangajärelevalvel, aga liiga pingule ei tohi rihma tõmmata, muidu kägistame ettevõtte lihtsalt ära,» sõnab Jõgi.

Silmet Gruppi kuuluva muldmetallide tehase Silmet kohal rippus pankrotioht selle aasta mais, kui tarnijad nõudsid ettevõttelt mitmete miljonite kroonide tasumist. Tänaseks on ettevõtte tootmisvõimsus suurenenud, kuigi laenukoormus on endiselt suur.

Neeme Jõgi väitel peaks järgmiseks sügiseks olema selge, kas üldisele kriisile on leitud mingit rohtu. «Augustiks-septembriks peaks majanduslangusel põhi käes olema,» ennustab Jõgi.

Eesti Energia peadirektor Gunnar Okk ütleb, et lähiajal on kõige olulisem juhtide valmisolek üllatusteks, sest siis on ka ettevõte tugevam. Tema sõnul on ettevõtete viga selles, et räägitakse ainult negatiivsetest üllatustest, lükates kõrvale positiivsed võimalused, mistõttu viimased jäävad kasutamata.

«Mitmed äriideed tekivad just probleemidest,» lausub Okk. «Praegu näiteks on suurepärane aeg kõikvõimalike konsultatsioonibüroode jaoks, kes töötaks välja praktilisi ja efektiivseid abiprogramme,» sõnab Okk.

Neeme Jõgi hinnangul areneb kriisist hoolimata edasi ka elektroonika- ja kommunikatsioonitööstus.

Aadu Luukas märgib, et olukord on kasulik neile ettevõtetele, kes impordivad Venemaalt kaupa.

Gunnar Okk lisab, et ettevõtete juhid peaksid aru saama, et pole mingit tähtsust makromajanduslikel tõusudel või langustel. Ettevõtte juhtimise eesmärk on olla edukas nii täna kui tulevikus. «Muutused on pidevad, nende tempo aina kiireneb ja praegust olukorda tuleb võtta kui hetkesituatsiooni,» leiab Okk.

Tuleb suhtuda ettevaatlikult sidemetesse Venemaaga ja püüda leida uusi turge või ka investoreid teistest naaberriikidest.

Juhid peavad tegutsema mitte niivõrd tänases päevas kui ettevõtte tuleviku nimel ja suutma probleemidest leida uusi äriideid.

Firmad peavad põhjalikult üle vaatama oma laenupoliitika, sest laenude kallinemine võib viia mitme ettevõtte pankrotini.

Edukas ettevõttes peavad hästitoimivas koosluses olema efektiivsus, info ja kvaliteet.

Tuleb valmistuda raskeks aastaks ja väga põhjalikult töötada eelarve kulude poolega.

Ideede teostamiseks tuleb luua korralik management, kuna enamus häid äriideid sureb just viimase puudumise tõttu.

Tuleb edasi arendada Baltoscandia majandusruumi ideed, kus saaks kokku Skandinaavia oskused ja Baltimaade odav tööjõud ning agressiivsus.