Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milliseid võimalusi kokkuhoiuks näete oma ettevõttes?

    Ehitustegevuse kriis oleks tulnud Eestisse ka sõltumata Aasiast ja Venemaast. Põhjus on lihtsalt selles, et ehitusfirmasid on Eestis liiga palju. Ehitisi on tellitud juhuslikult -- mõnda asja on ehitatud rohkem, kui turg suudab alla neelata.
    Meie firmade grupp oma tegevuse sellist kokkutõmbamist ja kulude kärpimist täna isegi ei aruta. Areng on olnud sihipärane. Loodame, et see läheb nii ka edasi.
    Keerulisemaks on muutunud projektide rahastamine. Projektide käimalükkamise juures ei arvesta me enam Eesti pankadega, vaid mõtleme, kuidas oleks võimalik raha väljastpoolt sisse tõmmata, kas siis oma partnerite või mingite välisinstitutsioonide kaudu. Eesti pankadest ei kannata raha laenata, see on liiga kallis.
    Eesti ehitusturg vajaks korrastumist.
    Tahame kontsentreeruda põhitegevusele, muu tuleb maha müüa või likvideerida. Vahepeal olid veidi teistmoodi tahtmised, et teeme ennast suureks.
    Kui räägime leivast, siis kontsentreerume koduturule, st Viljandimaale ja linnale, et hoida kokku transpordikulusid.
    Ilmselt tuleb arutada ka töökohtade ratsionaalsust -- millised töökohad on vajalikud, millised mitte, võib-olla tuleks paigaldada mõni uus seade, et kulutused tööjõule väheneksid. Kahtlen aga, kas praegu on see õige aeg, et kõik oma reservid välja tuua?
    Me mõtleme selle peale, oleme valmis kulusid kokku tõmbama, kui tekib vajadus. Praegu majanduslangus meid veel väga valusalt ei pigista, mingit paanikat pole, inimesed töötavad.
    Teeme tööd selle nimel, et üldine olukord meid võimalikult vähe puudutaks, et võimalikult pehmelt maanduda, mitte aga tulekahju kustutama hakata.
    Meie part nerid on meediafirmad, teine pool turust on kogu Eesti ettevõtlus, kellele pakume online-teenust. Loomulikult annab ettevõtluse madalseis juba praegu, tuleva aasta lepingute sõlmimisel, tunda. Turg ei ole enam see, mis oli aasta tagasi. Oleme tegelikult kolm aastat kokkuhoidu silmas pidades elanud. On võimalik veel püüda kokku hoida tööjõukuludes, infotehnoloogias aga näiteks kokku hoida ei saa, see on meie põhiline tootmisharu.
    Nn ajakirjandusmaja rentnikke on jäänud vähemaks, see on samuti üks meie probleem. Oleme otsustanud maja müüa, aga eks seegi ole seotud praeguse üldise olukorraga -- huvi kinnisvaraprojektide vastu on vähene, büroopindu jääb üle, on ju turul ka suured pangamajad jms. Midagi ainult meist sõltuvat on raske välja mõelda, tuleb lihtsalt püüda üldises olukorras toime tulla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.