Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viimased kuud enne kallist erastamisrallit

    Üks Eesti ettevõte hakkab maa erastamise asju ajama. Lihtsad arvutused näitavad, et maa erastamise eest tuleb tasuda viis miljonit krooni. Poole sellest summast võib ettevõte tasuda EVPdes ning kehtib järelmaksu võimalus kuni kümme aastat. Ettevõtja on optimistlikult meelestatud.
    Sama ettevõte ajab ikka maa erastamise asju ning erastamislepingut sel aastal sõlmida ei jõua. Ettevõtja teab, et 1999. aasta 1. jaanuarist hakkavad kehtima uued maa maksustamishinnad ning maa erastamine kallineb. Lihtne arvutus näitab, et senise viie miljoni asemel tuleb erastamise eest maksta 25 miljonit krooni. Ettevõtja on vihane ja meeleheitel.
    Uuest aastast kehtima hakkavad maa maksustamishinnad muudavad maa erastamise ettevõtte jaoks olenevalt piirkonnast kuni viis korda kallimaks, kuid maad erastada jõudnud ettevõtteid on Eestis väga vähe.
    Valusalt puudutab maa erastamise tasu suurenemine paari tuhandet Tallinnas tegutsevat ettevõtet. Paljudel väiksematel lööb järsk hinnatõus jalad alt ning halvimal juhul toob see endaga kaasa pankroti. Suuremad ettevõtted jäävad vee peale, kuid raskustega, arvavad ärimehed ise.
    Eesti Energia kinnisvaraarenduse juht Mati Meeliste arvab, et targemad ettevõtted nägid ohtu ette ning surusid erastamisprotsessi kiirendamiseks oma materjalid linnavalitsuses jõuga läbi.
    Need, kes jäid ametnikele lootma, peavad arvestama kõrgema hinnaga, räägib Meeliste. Meeliste teab, ta on varem töötanud ka maa-ameti peadirektori asetäitjana.
    Mustema stsenaariumi vältimiseks hakatakse ettevõtjate kinnitusel riigikogule survet avaldama, et maksukoormus nii järsult ei tõuseks. Teisalt on kohalikud omavalitsused madalate hindade kehtestamise vastu, sest erastamisest laekuvast rahast läheb veerand neile.
    Üks on aga kindel -- uuest aastast kiireneb maa erastamine, sest suurema teenimise korral hakkavad ametnikud seda tõsiselt võtma.
    ASi Dvigatel nõukogu aseesimees Vladimir Maslov tunnistab, et maa erastamise teema rikub tuju ning tekitab peavalu. «Ühe ettevõtte jaoks on maa erastamine eluline küsimus, kuid see nõuab kohutavalt palju energiat.»
    Maslov on Dvigateli maa erastamise asju ajanud juba kaks aastat ning selle aja jooksul on neljakümne kahest krundist erastatud vaid kuus.
    Maad on Dvigatelil veel kolmkümmend hektarit ning sel aastal ei jõua ettevõte erastamisega kindlasti lõpusirgele. Praegu kehtivate hindade järgi peab Dvigatel tootmismaa erastamise eest maksma kaheksateist miljonit krooni, uute hindade järgi läheb erastamine maksma poole rohkem.
    Toidukaupade hulgimüüja AS Pajunen on kolme tuhande ruutmeetri suuruse krundi erastamist ajanud möödunud aasta lõpust ja loodab tegevdirektor Tiiu Laansoo sõnul sel aastal erastamislepingu ära sõlmida.
    Täielikult väliskapitali põhinev Pajunen ei saa erastamisel kasutada EVPdes tasumise ega järelmaksu võimalust. Uute hindade kehtestamisel peab ettevõte maksma 255 000 krooni asemel 850 000 krooni.
    Pirita purjespordikeskusel on erastatavat maad kaheksateist ja pool hektarit. Ilmselt ei jõua me sel aastal erastamislepingut sõlmida, tunnistab TOPi direktor Raimo Kägu.
    Tegelikult ei taha ettevõtete juhid maa erastamise probleemidest rääkida ning nad leiavad ikka vabandusi, miks erastamise teemal oma firma nime all mitte sõna võtta.
    Vaikimise põhjuseks on hirm Tallinna linnavalitsuse ees. Ettevõte, kes praegu linnavalitsust avalikult kritiseerib, peab arvestama võimalusega, et ta ei saa oma maad mingil juhul sel aastal erastatud. Eriti sõjakate ettevõtete toimikud kaovad lihtsalt ära.
    «Linnavalitsuse hoonesse tuleb visata neutronpomm, mis platsi senistest ametnikest puhtaks teeb. Siis tuleb võtta uued töötajad ja muuta linnavalitsuse mentaliteeti,» esitab Meeliste oma versiooni, kuidas maa erastamine liikuma panna.
    Harju maavanem Mait Kornet kritiseerib samuti Tallinna linnavalitsuse töötempot. Maavalitsus kirjutab ühes kuus alla vaid neljale ettevõtte maa erastamislepingule, mis on ette valmistatud Tallinna linnavalitsuses, toob ta näite.
    Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viies muutub erastamise teemal rääkides murelikuks.
    Ühtegi seadust pole niipalju muudetud kui maareformiseadust, ütleb Viies oma pabereid täiskuhjatud laua tagant püsti tõustes. Et seaduseparandusi ning sellest tulenevaid tagajärgi ette näha, on Viiese arvates vaja selgeltnägija võimeid.
    Ta painutab sõrmede vahel sinist pastapliiatsit ning kinnitab, et omandireformiamet ei venita erastamisprotsessi tahtlikult.
    Omandireformiameti töötaja Eilika Fimberg sõnab vaikselt, et ettevõtted on ise ka erastamise protsessi aegluses süüdi. Vajaminevaid dokumente on niivõrd palju, et nende ülesotsimine või tegemine võtab väga kaua aega.
    Lähipäevil kehtestab Viies omandireformiametis diktatuuri, et ettevõtjaid erastamisprotsessis vähegi aidata.
    «Paigutan tööjõud ümber ning nõuan osakonna juhatajatelt täpset tööplaani, kus on kirjas, kes ja kuipalju ettevõtete maa erastamise küsimusi ühes kuus ära peab lahendama.»
    Ettevõtted tervitavad omandireformiameti otsust, kuid leiavad, et seda oleks tulnud palju varem teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ettevõtlusminister Järvan: elektri hinna tõus ei mõjuta eriti ettevõtteid
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Andre Nõmm: kõrged hoiuse intressid ilma kapitalijuhtimiseta on kui rattasõit ilma kiivrita
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Hiiglaslik varjatud võlg teeb rahvusvahelise vahendaja ärevaks
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
"Ülisuur, kadunud ja kasvav" - sellise pealkirjaga avaldas rahvusvaheline vahendaja Bank for International Settlements (BIS) täna ärevusttekitava raporti triljonite dollarite mahus tuletistehingute võlast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Omniva avas tuleviku postkontori
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.
Omniva uus postkontor on postkontor kolis Tallinna Kaubamaja B-korpuse galeriisse, see on esimese kaheksast aastavahetuse ümber uue vormi saavast postkontorist.

Olulisemad lood

Tuntud Vene oligarh peeti Londonis kinni rahapesukahtlusega
Ühendkuningriigi kuritegevuse agentuuri teatel arreteeriti "jõukas Vene ärimees", kelle isik hoiti anonüümsena. Hiljem teatas Venemaa uudisteagentuur TASS, et kinni peeti miljardär Mihhail Fridman.
Ühendkuningriigi kuritegevuse agentuuri teatel arreteeriti "jõukas Vene ärimees", kelle isik hoiti anonüümsena. Hiljem teatas Venemaa uudisteagentuur TASS, et kinni peeti miljardär Mihhail Fridman.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.