• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriisiprogramm valmib visalt

    Esmaspäeval valitsuses arutatud kriisiprogrammi põhipunktid on järgmised:
    - rublale kehtestatakse ujuvkurss, mille kõikumine sõltub intressimääradest ja raha pakkumisest, spekulatiivse rünnaku puhuks on keskpangal voli kehtestada kohustuslikud reservinõuded (kuni 80% kommertspankade valuutaostudeks eraldatud summadest);
    - maksimaalselt trükitakse juurde 40--60 miljardit rubla;
    - riik toetab kodumaiste tööstus- ja põllumajanduskaupade tootjaid, kes toovad riiki valuutat ning asendavad importkaupu;
    - 3% lisamaksu tühistamine elutähtsatelt importkaupadelt ning imporditollide alandamine osadelt toiduainetelt ja ravimitelt;
    - hinnakontrolli kehtestamine ning kommunaalteenuste hindade külmutamine 1. jaanuarini;
    - eksportööride kohustus 75% valuutatuludest riigile müüa;
    - range kontroll kommertspankade valuutaoperatsioonide üle;
    - laenud pankadele, mis pakuvad tagatiseks valuutat või aktsiate kontrollpakki;
    - alates 1. jaanuarist 2001 kaotavad litsentsi pangad, mille kapital on alla miljoni ECU;
    - ühtne süsteem Venemaa riigivõla haldamiseks, mis hõlmab ka omavalitsuste, ettevõtete ja pankade võlad;
    - lihtsustatud maksusüsteem, sealhulgas ettevõtte tulumaks 30% ning maksuvabastus reinvesteeritud kasumile;
    - külmutatud riigivõlakirjad restruktureeritakse ning taastatakse järelturg;
    offshore-- firmad ei tohi avada kontot Vene pankades ning Vene firmad offshore- -pankades;
    - riikliku arengupanga loomine kommertspankade baasil, mis finantseerib investeeringuid reaalmajandusse;
    - alates oktoobrist tagab valitsus jooksvate palkade ja pensionide regulaarse väljamaksmise ning jätkab võla kustutamist. Kriisiprogrammi tähtsust toonitati ka eilsel Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumisel, kus haigestunud Boriss Jeltsinit asendas peaminister Jevgeni Primakov. ELi esindajate sõnul on Venemaale finantsabi andmine vähetõenäoline enne, kui Venemaa ei vii ellu kindlaid majandusreforme. Sama on kinnitanud ka rahvusvaheline valuutafond, kellega peetavad kõnelused on Venemaale oodatust raskemaks kujunenud.REUTERS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Hiina suurfirma võimalik pankrot ähvardab kogu regiooni majandust
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Hinna kinnisvarafirma Evergrande on kokkukukkumise äärel ning analüütikud hoiatavad, et hullema stsenaariumi puhul on sellel suur mõju ka ülejäänud maailmale.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
MESi koroonalaenude eest vastutanud EKRE minister: mina ei tea midagi
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.
Endine maaeluminister, EKRE liige Arvo Aller leiab, et MESi juhatus ei teinud maksumaksja raha jagamisel vigu. Niisamuti pole Aller ka ise enda sõnul midagi valesti teinud.