Esmaspäeval valitsuses arutatud kriisiprogrammi põhipunktid on järgmised:
- rublale kehtestatakse ujuvkurss, mille kõikumine sõltub intressimääradest ja raha pakkumisest, spekulatiivse rünnaku puhuks on keskpangal voli kehtestada kohustuslikud reservinõuded (kuni 80% kommertspankade valuutaostudeks eraldatud summadest);
- maksimaalselt trükitakse juurde 40--60 miljardit rubla;
- riik toetab kodumaiste tööstus- ja põllumajanduskaupade tootjaid, kes toovad riiki valuutat ning asendavad importkaupu;
- 3% lisamaksu tühistamine elutähtsatelt importkaupadelt ning imporditollide alandamine osadelt toiduainetelt ja ravimitelt;
- hinnakontrolli kehtestamine ning kommunaalteenuste hindade külmutamine 1. jaanuarini;
- eksportööride kohustus 75% valuutatuludest riigile müüa;
- range kontroll kommertspankade valuutaoperatsioonide üle;
- laenud pankadele, mis pakuvad tagatiseks valuutat või aktsiate kontrollpakki;
- alates 1. jaanuarist 2001 kaotavad litsentsi pangad, mille kapital on alla miljoni ECU;
- ühtne süsteem Venemaa riigivõla haldamiseks, mis hõlmab ka omavalitsuste, ettevõtete ja pankade võlad;
- lihtsustatud maksusüsteem, sealhulgas ettevõtte tulumaks 30% ning maksuvabastus reinvesteeritud kasumile;
- külmutatud riigivõlakirjad restruktureeritakse ning taastatakse järelturg;
offshore-- firmad ei tohi avada kontot Vene pankades ning Vene firmad offshore- -pankades;
- riikliku arengupanga loomine kommertspankade baasil, mis finantseerib investeeringuid reaalmajandusse;
- alates oktoobrist tagab valitsus jooksvate palkade ja pensionide regulaarse väljamaksmise ning jätkab võla kustutamist. Kriisiprogrammi tähtsust toonitati ka eilsel Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumisel, kus haigestunud Boriss Jeltsinit asendas peaminister Jevgeni Primakov. ELi esindajate sõnul on Venemaale finantsabi andmine vähetõenäoline enne, kui Venemaa ei vii ellu kindlaid majandusreforme. Sama on kinnitanud ka rahvusvaheline valuutafond, kellega peetavad kõnelused on Venemaale oodatust raskemaks kujunenud.REUTERS-ÄP