Poola kinnistab eduka staatust

Läinud nädalal hindas reitinguagentuur Standard & Poor's nii Poola kui Ungari majandusväljavaated heaks ning jättis varem antud krediidihinded muutmata.

Vene finantskriisi mõju eest kaitseb Poolat suhteliselt tagasihoidlik eksport Vene turule -- vaid 6,5%. Rängemad oleksid tagajärjed Euroopa ning eelkõige Saksamaa majanduskasvu aeglustumisel -- ligi 70% Poola kaubavahetusest käib Euroopa riikidega. Neid tegureid arvestades alandas Poola valitsus 1999. a eelarveprojektis majanduskasvu 5,1 protsendile.

Majanduskasvu aeglustumine ning madal inflatsioon koos valitsuse plaaniga alandada eelarvedefitsiiti on julgustanud keskpanka rahapoliitikat järgi andma. Läinud nädalal alandas keskpanga monetaarpoliitika komitee peamisi intressimäärasid ning laiendas zloti lubatud kõikumiskoridori. Muuhulgas peaks sellega vähenema ka lühiajaliste portfelliinvesteeringute atraktiivsus.

Kui vaadata aktsiabörsi, siis on Varssavi börs Poola ettevõtete kehvadest majandustulemustest hoolimata üks kriisist kergemini pääsenuid. Kui rahvusvahelise finantskorporatsiooni (IFC) arenevate turgude üldindeks on kukkunud 30%, siis Varssavi börs on aasta algusest langenud 17%. Välisraha lauspõgenemisest märki ei ole -- kui ühed on müünud, on teised ostnud.

Uut välisraha sissevoolu on oodata seoses eelolevate suurerastamistega. Alanud kuul tuleb börsile telekommunikatsioonifirma TPSA, järgnevad Poola suurim kindlustusselts, naftarikastustehas, kolm farmaatsiafirmat ning lennufirma LOT. Praegune paremkallakuga valitsuskoalitsioon tahab erastamisega ühele poole saada 2001. aastaks.

Mõnevõrra ärevust tõi Poolasse läinud nädalane Saksa uue välisministri Joschka Fischeri visiit. Erinevalt Helmut Kohlist, kes pakkus esimeste ELi uute liikmete vastuvõtmise tähtajaks 2000. aastat, on Saksa uus valitsus ühte meelt pigem Prantsusmaa, Belgia ja Itaaliaga, kes liidu laienemist meelsasti edasi lükkaksid.

Poola ise loodab valmis olla aastaks 2002, kuid sellist optimismi Joschka Fischer ei jaganud. Eriti vastumeelt on Saksamaale Poola nõue tagada uutele liikmesriikidele tööjõu vaba liikumine ELis. Kui mõelda, et kasvõi Poolas vastavatud Opeli tehase töölised teenivad viis korda vähem kui nende kolleegid Saksamaal, on viimaste hirm odava tööjõu ees mõistetav.

Samas näeb Poola ise just ELi kuulumises kindlaimat garantiid arenevaid turge kõigutava kriisi vastu, ehkki majanduse lääne tasemele viimiseks on veel palju ära teha.