• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hr Koldre piirituseäri

    Rahulolev ja väärikas eas ärimees Koldre tõrjub elegantselt kuulujutu, et tema on piirituseäris vaid variisik ja tegelikult ajavad asju hägusema taustaga ärimehed. «Kes maksab, see tellib ka muusika,» ütleb ta ja teatab, et olukord on täielikult tema kontrolli all.
    Enne 1988. aastal USAsse emigreerimist töötas Koldre Tallinna rohelise vööndi peametsaülemana. Erinevalt paljudest teistest tänapäeva rikastest ei tee Koldre saladust sellest, kust ta oma esimese miljoni sai.
    Koldre isa oli sõjaeelses Eestis tunnustatud ärimees, suur metsamaterjali ja kartuli eksportija, kellel oli Tallinnas hulka kinnisvara. Ka Rakke lubjatehas kuulus Koldrete ärivaldusse.
    «Minu vanematel oli rohkem vara kui see, mis 40. aastal riigistamisele läks,» sõnab Koldre. «Mul õnnestus säilitada mõned väärtpaberid ja võin öelda, et nende pealt teenisin esimese miljoni.»
    Peale selle õnnestus Koldrel kaheksakümnendate lõpus Ameerikas ja üheksakümnendatel Eestis börsibuumi pealt korralikult teenida.
    «Ma ei ole mingisugune uusrikas,» rõhutab Koldre.
    Moe piiritusetehas on Koldre ainuke n-ö tõsine äri Eestis. Ülejäänud ettevõtmiste kohta ütleb ta, et need on seotud kapitali ümberpaigutamisega.
    Jõuka inimesena puutus ta 1995.--1996. aastal kokku äripakkumustega, millest tuli ära öelda, sest olid tema jaoks ebasoliidsed. «Ma ei ole tahtnud segada ennast sellistesse asjadesse, millel ei ole mainet,» lausub Koldre.
    Enne Moe tehase aktsiate ostmist oli Koldrel pikemat aega vaba raha investeerimiseks olemas. «Ma sain Ameerikas olles informatsiooni, et Moele otsitakse investorit ja andsin nõusoleku,» räägib ta varjamata, et tahab kogu piiritusetehase omanikuks saada.
    Pärast seda, kui Koldre 1997. aasta kevadsuvel piiritusetehase aktsionäriks sai, pandi uuele omanikule kohustus avada turupuuduse käes vaevlevale ettevõttele ekspordikanal.
    Piirituse ekspordi taastamiseks oli vaja kõvasti vaeva näha ja palju raha maksta. «Mu isiklik raha oli mängus, aga ka pangalaen, mis oli saadud isiklikul tagatisel,» märgib ta.
    Piiritusetehase omanikuks olemine on Koldre jaoks töösturist isa algatatud perekonnatraditsiooni jätkamine. Kui Moe tehase erastamine õnnestub, siis kaasab Koldre ärisse ka oma poja.
    Enne tehase erastamisprotsessi sukeldumist tegeleb ta Tallinnas Narva maanteel asuva perekonna villa korrastamisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.