Kalatööstuste riikliku toetuse skeemi rakendamine venib

Toiduainetetöösturite abistamiseks mõeldud riiklik optsiooniskeem on põhimõtteliselt valmis, ütles peaministri nõunik Aare Järvan.

Skeemi reaalseks käivitamiseks on vaja otsustada, kas riigi garantii andmiseks on vaja riigikogu heakskiitu või kaasatakse selleks sihtasutuste ja fondide raha. Viimasel juhul peaks skeemi rakendamine olema kiirem, kuna paarinädalast riigikogu menetlemist poleks vaja.

Optsiooniskeem on sobilik eeskätt töösturitele, kelle puhul nii tootmine kui ka töötlemine on ühe omaniku käes.

Sellised töösturid on näiteks kalatehased ning linnuvabrikud. Toetusmehhanism võimaldab ettevõtetel saada kommertspankadelt riigi garantiiga laenu, andes tagatiseks oma ladudesse kogunenud valmistoodangu varud.

Otsest kulu see skeem Järvani sõnul riigieelarvele ei tähenda, sest riigil oleks omakorda õigus toodang mingi aja möödudes töötlejatele tagasi müüa.

Laenuintress peaks Järvani hinnangul jääma turu keskmise laenuintressi piiresse või riigi garantiiga väiksema riski tõttu veidi madalamaks.

ASi Läätsa juhatuse esimees Kalmer Poopuu ja ASi Viru Rand juhatuse esimees Andres Eesmaa ei osanud eile veel oma seisukohta riigi pakutava võimaluse kohta avaldada. «Varem pakuti riigi garantiiks vaid 30--40% kogu hinnast, mis meid küll ei rahuldanud,» lausus Poopuu.

Piima- ja lihatootjatele toimib rahanappuse leevendamiseks riiklik faktooringuskeem, kus liisingufirma ostab üles tootja nõuded töötleja ees. Riigipoolseks abiks on kõrgete intresside osaline kompenseerimine liisingufirmale.

Teiseks abistab riik tehingut rahaliselt maaelu laenude tagamise sihtasutuse ja põllumajanduse maaelu krediteerimise fondi kaudu, kes garanteerivad liisingufirmale antud tehingut vastavalt 60 protsendi ja 15 protsendi ulatuses.ÄP