Eestis on peale Sampo aastaid tegutsenud esinduse või osaluse kaudu meie kindlustusfirmades mitu tõsisemat lääne kindlustajat (nt Alte Leipziger BICOs), kuid nad ei ole oma kohalolekut eriti esile tõstnud. Tõenäoliselt soovisid nad enne, kui otsustavad siin tõsiselt oma huve realiseerima hakata, näha, millega lõpeb kohalike kindlustusseltside omavaheline võistlus. Väidetavalt aitasid välisfirmad võistlusele ise kaasa, võttes kasutusele dumpinghinnad.

Praegu algab n-ö saagi koristamine ja esmalt nopitakse tugevamad: Eesti Kindlustusel on 44protsendiline turuosa elukindlustuses ja 23 protsenti varakindlustusturul.

Eesti kindlustusturg on vaatamata mõõnaperioodile majanduses ja pangandusturuga võrreldes üllatavalt stabiilne püsinud. Pisut rohkem kui aastaga on seltside nimekirjast kadunud vaid kaks nime -- Kalju ja ETAS -- ning seda konkurentidega liitumise tõttu (mõni aasta tagasi kadusid turult Farret, Maksvit ja Turval).

Kui näiteks Põhjamaades algasid 80ndate ja 90ndate alguse kriisid kinnisvaraturult, liikusid seejärel kindlustusse ning lõpuks viisid jalad alt mõnel pangal, siis meil on vastupidi -- raskuste saabudes hakkab ridu koondama ja puhastuma kõigepealt pangandus. Kuus-seitse aastat tagasi oli Eestis 42 panka ja veel pool aastat tagasi oli turul 12 tegijat. Praeguseks on järel vaid viis panka ning tõenäoliselt tuleb muudatusi veelgi.

Kinnisvara- ja kindlustusturule hakkab mulluse börsi-mullistuse järellainetus alles jõudma. Seni on omanikeringis muudatusi toimunud seoses pankade liitumisega (Eesti Kindlustus, Leks Kindlustus). Kui kahju- ja elukindlustusseltsid kokku liita, tegutseb turul praegu 21 firmat. Ühe väikeriigi kohta on seda enam kui küll. Ilmselgelt teevad lähiaastad seltside ridades suuremaid korrektiive.

Kindlustusturul on arenguruumi küllaga. Kindlustamine on heaoluühiskonna nähtus, suure osa Eesti elanikkonna elatustase aga ei ole veel jõudnud sinnamaani, kus hakatakse mõtlema maise varanduse ja elu turvalisusele. Tänavu kaheksa kuuga kasvas kindlustusturg tervikuna 19,5%, elukindlustusturg 106,5%.

Kõik seltsid loodavad hõivata järjest suuremat tükki. Uute klientide pärast käib rebimine. Protsess on mõjutanud halvavalt seltside majandustulemusi. Liiga madalate tariifide tõttu ei võimalda seltside kogutud preemiad katta seltsidele esitatavaid kahjunõudeid ega nende endi kulusid. Ei paista Eesti kindlustusseltsid silma ka efektiivsusega -- lääne kindlustusseltsides moodustavad püsikulud 20 protsenti teenitud preemiatest, meil keskmiselt poole. Ellu jäävad need, kes on oma strateegia rajanud pikaajalisele turuosa ja klientuuri laiendamisele, toodete täiustamisele ja kulude kokkuhoiule.

Kindlustusasjatundjate arvamusel mahub Eesti turule kaks suurt ja tugevat seltsi, tõenäoliselt on nende omanikud juba väljastpoolt Eestit.