• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aastakahjum üle 300 miljoni krooni

    Enamik kahjumist koosneb börsiaktsiate allahindlusest, provisjonidest ja halbadest investeeringutest.
    Hüvitusfondi juhatuse esimees Aare Tammemäe ütles, et 307 miljoni kroonine aastakahjum tuleb kokku kõige pessimistlikumate prognooside kohaselt. «On üsna tõenäoline, et kahjum tuleb siiski veidi väiksem,» lisas ta. Mullu sai fond kasumit 234,3 miljonit krooni ja 1996. aastal 102,1 miljonit krooni.
    Tammemäe kinnitas, et kõik fondi kohustused on 1,5 miljardi krooni suuruse bilansimahuga kahekordselt kaetud, kuigi bilansimaht on üheksa kuuga vähenenud 14 protsenti.
    «Kahjum moodustab bilansist vaid 0,4 protsenti ja me oleme vägagi likviidsed,» väitis Tammemäe. «Selleks, et tulevikus poleks kahjuminumbrid nii hirmsad, on meie edasine finantspoliitika palju konservatiivsem.»
    Põhikapitali 447 miljoni krooni väärtuses emiteeritud obligatsioonide tagamiseks on 1,2 miljardit krooni. Lähiajal pole fondil kavas uusi emissioone korraldada, sest fondi nõukogu esimehe Jürgen Ligi väitel pole EVPdele praegu turgu.
    Hüvitusfond vähendab aktsiatesse investeerimist ja võrreldes mullusega on fondi aktsiaportfell juba vähenenud kuus korda. Samuti lõpetatakse aktsiatagatisel laenude andmine ja suurendatakse likviidsete aktivate osatähtsust. Praegu on Hüvitusfond andnud aktsiate tagatisel laenu 50 miljonit krooni.
    Tammemäe märkis, et seni on tegemist fondi auditeerimata tulemustega. Hüvitusfondi poolaasta auditile tellis fondi nõukogu oktoobris segaste tehingute ilmsiks tulekul ekspertiisi, mis Tammemäe sõnul valmib lähiajal.
    Ligi ütles, et kavas on üle vaadata fondi personal ja vajaduse korral vähendatakse seda. Tema kinnitusel on fond üheksa kuuga kulusid kokku hoidnud juba kolmandiku võrra .
    Tammemäe sõnul korraldab fond tuleva aasta esimeses kvartalis uue obligatsioonide emissiooni, millega kavatseb testida turu huvi obligatsioonide vastu.
    Seni toimunud 12 emissiooni käigus on Hüvitusfond emiteerinud obligatsioone 447 miljoni ulatuses.
    Kehtiva seaduse järgi peab Hüvitusfond emiteerima obligatsioone kogu põhikapitali ulatuses. Hüvitusfond peab obligatsioonide emiteerimise lõpetama 2000. aasta keskpaigaks. Fondi nõukogu esimehe Jürgen Ligi sõnul pole välistatud, et riigikogu muudab Hüvitusfondi seadust obligatsioonide emiteerimise kohustuse osas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.