• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Igale pangale oma kohtuasi?

    Rohkem kui aastatagune nn Daiwa afäär on viinud Hansapanga kohtupinki. Vastaseks on endine Hoiupanga peajurist ja Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) omanik Marcel Vichmann.
    Vichmann on esitanud kohtule hagi, et tunnistada kehtetuks Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisotsus, sest tema aktsionärina ei saanud avaldada oma arvamust liitumise kohta. Ise Vichmann ei teagi, kuidas tema kohtuasjad lahenevad. «Ma ei ole näinud ühtegi otsust, minu advokaat Leon Glikman teab asjadest täpsemalt,» ütleb Vichmann.
    Glikman väidab, et on kaks hagi. Üks on Hansapanga hagi HTASi vastu, kus Hansapank taotleb HTASi ja offshore-firma Coalgate'i vahelise laenulepingu tühistamist. Coalgate'i kasutamine oli osa plaanist, millega Hoiupank üritas oma aktsiad Daiwa pangalt tagasi osta.
    Teine hagi on Vichmanni hagi, millega taotletakse tunnistada seadusevastaseks Hoiupanga tegevus, kus pank kandis 6 miljonit HTASile kuuluvat aktsiat enda arvele. Glikman ütleb, et sellega rikuti HTASi kui Hoiupanga aktsionäri õigusi osaleda aktsionäride üldkoosolekul, sest aktsiad küll tagastati, kuid need jõudsid HTASi arvele alles päev pärast koosolekut.
    Selle protsessi puhul esitas Hansapank taotluse protsessi peatamiseks, kuid kohus lükkas taotluse tagasi ning määras istungi 16. märtsile. Ühtlasi on Hansapank kohustatud esitama 15. detsembriks kõik hagisse puutuvad dokumendid.
    Seaduse järgi on Vichmannil õigus. Uuel Hansapangal ripub kirves pea kohal, sest Vichmannil on õigus kahe suurpanga liitumine õigustühiseks kuulutada ning uus Hoiupanga aktsionäride koosolek kokku kutsuda.
    See oleks tõsine löök Hansapangale, sest kaks panka on juba liitunud, aktsiad vahetatud ja pank töötab ühtsena Hansapanga nime all.
    Leon Glikman ütleb, et ei oska öelda, kas Vichmann nõuab ka kahe panga ühinemise kandeotsuse tühistamist äriregistris.
    Palju kõneainet on viimasel ajal pakkunud EVEA Panga ja Eesti Panga vahel käiv kohtuvaidlus, mis sai alguse keskpanga pankrotiavaldusest EVEA Panga vastu. Praeguseks on pankrotiasja põhiistung määratud detsembri keskele.
    Eesti Pank on jäänud kindlalt oma seisukoha juurde, et pankroti väljakuulutamine on vältimatu. EVEA Panga ajutine pankrotihaldur Tiina Mitt on kinnitanud, et praegusel hetkel on EVEA Pank maksejõuetu. Pank ise on vastupidisel seisukohal.
    EVEA Panka investeerimisest on väidetavalt huvitatud investeerimisfirma Siege PLC, kuid vaid sel juhul, kui pankrotti välja ei kuulutata. Seega on tegemist suletud ringiga, sest Eesti pank ei loobu pankrotiasjast enne, kui investor on leitud. Kohus peab selle ringi kuskilt katki lõikama.
    EVEA Panga esindajad on pakkunud vastaspoolele ka kompromissi, kuid Eesti Panga esindaja advokaat Üllar Talviste on öelnud, praegu ei tagane Eesti Pank oma pankrotiavaldusest.
    Ühispangal on käsil oluline kohtuprotsess ASiga AO Imbi. Pankrotistunud Imbi loodab kohtuprotsessi kaudu Ühispangalt välja nõuda ligi 47 miljonit krooni. 1992. aastal külmutas Vene valitsus selle summa Balti Ühispanga (UBB) kontol endises NSVLi välis-
    majanduspangas. Ühispank on omakorda UBB õigusjärglane.
    Imbi pankrotihaldur Indrek Leppik kinnitas septembris alanud kohtuprotsessil, et ta kavatseb esialgses hagis nimetatud 46,7 miljonit krooni veelgi suurendada intresside võrra, mida see summa oleks pangas hoiusena teeninud. Täpsustatav nõue on ilmselt üle 50 miljoni krooni.
    Ühispanka kaitseb protsessis VEB-fond, kuhu koondati Eesti ettevõtete nõuded Vene pankade vastu. Ka riigikogu tegi jaanuaris otsuse, et NSVLi välis-
    majanduspanka kinni jäänud hoiused saab kätte VEB-fondi kaudu.
    Ühispanga juriidilise osakonna juhataja Livia Toomik sõnab, et Ühispank tunneb end selles protsessis kindlalt.
    «See on suhteliselt pikk ja delikaatne teema, ma ei tahaks meie seisukohti praegu välja öelda, et need kohtus esitada,» räägib Toomik. Ta sõnab, et praegu kestavad eelistungid, mille järg tuleb 8. detsembril.
    Eesti Pank kuulutas oktoobris, nädal pärast EVEA Panga vastu esitatud pankrotiavaldust, moratooriumi teisele väikepangale ERA Pangale. Moratoorium on tähtajatu ning praeguseks on kestnud ligi kaks kuud.
    ERA Panga nõukogu esimees Andres Bergmann on korduvalt lubanud, et pangale leitakse investor, keda seni pole avalikustatud.
    Pankrotimenetlust pole keskpank siiski alustanud, hoolimata märkidest, mis viitavad sellele, et pank enam tööd ei alusta.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann selgitab, et moratoorium võib kesta kuni kuus kuud. «Tegelikult on ERA Pank Eesti Panka teavitanud, et neil on huvi investor kaasata ning panga tegevust jätkata,» tõdeb Kuusmann.
    «Ma siiski eeldan, et see moratooriumiprotsess ei kesta enam kaua, kuid ei taha mingit ajamäärust praegu öelda,» lausub Kuusmann.
    «Ja ei taha ma ka ennustada, milline võimalus on tõenäolisem, kas pankrot või panga töö jätkamine,» lisab ta.
    Hansapank versus HTAS
    Hansapank nõuab Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) omaniku Marcel Vichmanni poolt esindatava offshore- firma Coalgate Securities ja HTASi vahelise laenulepingu tühistamist. Laenuleping Coalgate'i ja HTASi vahel oli osa skeemist, kuidas tulla puhtalt välja nn Daiwa afäärist puhkenud skandaalist.
    HTAS versus Hansapank
    Hoiupanga Töötajate AS nõuab Hoiupanga aktsionäride koosolekul tehtud Hoiupanga ja Hansapanga ühinemis-otsuse tühistamist. HTAS ei saanud seal esindada enda kui aktsionäri huve, sest Hoiupank oli HTASi 6 miljonit Hoiupanga aktsiat enda arvele kandnud ning ei tagastanud neid õigeks ajaks HTASile.
    Jüri Mõis versus Tiina Mõis
    Hansapanga endise juhatuse esimehe Jüri Mõisa ja tema Hansapanga nõukogu liikmest abikaasa Tiina Mõisa lahkuminek on tõenäoliselt seni suurim lahutusprotsess Eestis. Tiina Mõis sai Hansapanga asutajaliikmest lahku minnes kaasavaraks Hansapanga aktsiaid ligi 50 miljoni krooni väärtuses.
    AS AO Imbi versus Eesti Ühispank
    AS AO Imbi nõuab Eesti Ühispangalt ligi 47 miljonit krooni, mis jäi kinni endisesse NSVLi välis-
    majanduspanka, kus Balti Ühispank (UBB) oma klientide valuutat hoidis. UBB kohustused läksid hiljem üle Põhja-Eesti Pangale (PEP), kelle kohustused võttis üle Ühispank. Algselt jäi UBB kaudu NSVLi välismajan-duspanka Läti ettevõtte Erkersi raha, kuid 1993. aastal omandas AS AO Imbi Erkersi nõude UBB vastu.
    EVEA Pank versus Eesti Pank
    Pankrotimenetlus
    Eesti Pank nõuab EVEA Panga pankroti välja-
    kuulutamist, sest pank on maksejõuetu ja ei suuda täita normatiive. EVEA Pank soovib panga uuesti tööle panna, lootes firma Siege PLC investeeringule.
    Autor: Sten A. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva plussis Balti börsiindeksit vedas alla Ignitis
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Tallinna börsi tõusu juhtisid täna PRFoods, Arco Vara ja Tallink. Balti börsiindeksit vedas alla aga Ignitise aktsia odavnemine.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.