• OMX Baltic5,25%304,02
  • OMX Riga0,07%879,44
  • OMX Tallinn1,08%1 957,1
  • OMX Vilnius1,93%1 159,74
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 1000,25%8 687,84
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,47
  • OMX Baltic5,25%304,02
  • OMX Riga0,07%879,44
  • OMX Tallinn1,08%1 957,1
  • OMX Vilnius1,93%1 159,74
  • S&P 500−0,33%5 693,31
  • DOW 30−0,37%42 299,7
  • Nasdaq −0,53%17 804,03
  • FTSE 1000,25%8 687,84
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,47
  • 11.12.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas valitsuse ekspordi tagamise kava hakkab tööle?

JAH
See on hädavajalik asi, sellega on minu meelest liiga kaua venitatud. Lääneriigid toetavad oma ettevõtete eksporti. Näiteks Venemaal on pea kõik paigad Itaalia mööblitootjaid täis. Meie jääme itaallastele alla juba sellepärast, et nemad saavad ostjale maksuajaks lubada 30--60 päeva, sest riik garanteerib tehingu. Meie saame seal äri teha ainult 100% ettemaksuga. Siin ongi mõte, miks seda fondi on vaja. Ettevõte saab kindlustunde, et ta võib eksportida. Olen mõelnud aga, kas eksporti Venemaale peaks tagama, eriti kui arvestada selle riigi tänast seisu.
30 miljonit on liiga väike summa, esialgu oli juttu 300 miljonist. Usun, et selle ümber tuleb veel vaidlusi. Ettevõtete tausta ei pea uurima fond ise, uuringu saab tellida mõnelt firmalt. Ebausaldusväärsetest firmadest nn musta nimekirja koostamine oleks hädavajalik, võib-olla peaks võlglaste nimekirju lausa ajakirjanduses avaldama, nagu ajalehed oma võlglastega teevad. Täna petetakse piisavalt palju Eestiski, petmine ja maksmatajätmine süvenevad pidevalt, firmad tegutsevad aga edasi.
EI
Ma ei usu, et ettevõtjad sellest fondist kasu saama hakkavad, kui see peakski tööle minema. Ettevõtted peaksid ise looma endale reservi, et kriisiaeg üle elada.
Riigil on huvitav lähenemine -- sihtasutus mõeldakse käivitada 30 miljoniga, aga kust sinna raha juurde tuleb, kas ainult ettevõtjate makstavast n-ö teenustasust või tuleb raha igal aastal ka stabilisatsioonifondist või riigieelarvest, kui suureks on mõeldud teenustasu.
Arvatavasti on kopeeritud arenenud riikide seadusi, aga kahe silma vahele on jäetud seegi, kuhu ja mida eksporditakse. Tsiviliseeritud riikidega ei ole niikuinii probleeme. Võib-olla üritatakse kaupa müüa just teistsugustesse paikadesse. Küsitavaks jääb, kuidas näiteks Vene ettevõtete tausta uuritakse. 30 miljonit on nii väike summa, et asutus kulutab selle ära juba enda ülalpidamiseks ja firmade tausta uurimiseks. Kust tuleb hüvitus, kui tehing luhta läheb? Mul on ausalt öeldes kahju inimestest, kes fondis tööle hakkavad. Kuidas teha kindlaks, kui palju maksis tegelikult tehing, mille pealt hüvitist arvestatakse. Võib-olla tekib veel üks asutus, kust hõlbus raha välja pumbata.
Sidemed klientidega kujunevad usalduse peal, sellistel suhetel on palju suurem väärtus kui kellegi kaudu leitud partneriga loodud kontaktidel.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele