Autovedajad kardavad, et Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioonile (ERAA) esitatava TIR-märkmike aruandluse kaudu võib lekkida info klientide kohta konkurentidele.
Möödunud aasta augustis keeldusid Ida-Virumaa veofirmad kasutamast ERAA Kohtla-Järve harukontori teenuseid. Harukontoris töötas veofirma ASP-Trans juhataja tütar ja veofirmad pelgasid infoleket. Inimese väljavahetamise asemel otsustas ERAA Kohtla-Järve kontori sulgeda.
Info lekkimine on asi, mida ei saa millegagi tõestada.
Raske öelda, kas ERAAst lekib infot vedajate klientide kohta. Igaühel võib sellest olla oma aramus. Avalikult välja öelda ma seda aga ei riski. Pole võimalik tõestada, et see täpselt nii just on.
Teoreetiline võimalus infolekkeks loomulikult on. ERAA-le esitatakse koos TIRidega kaubaveose CMR-saatelehed.
Kauba saatelehtedel on kogu informatsioon: mida on veetud, kuhu on veetud, kellele on veetud. Veoteenuse hinda seal reeglina siiski peal ei ole.
Põhimõtteliselt on infoleke TIRi aruandluse kaudu võimalik. Ma aga ei dramatiseeriks seda. Varem või hiljem tuleb välja, kes on kelle klient. Kuid veohinda TIRi aruandluses ikka ei ole. Kui keegi tahab aga konkurendi kliendiga hakata tööd tegema, siis peab ta kõigepealt saama selgeks hinna ja esitama oma pakkumise.
Infolekke kartus oli ka üks põhjus, miks suleti ERAA Kohtla-Järve harukontor. Ida-Virumaa vedajad kaebasid ERAAsse. ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp ei öelnud, kelle peale kaevati, kuid see oli selge. ERAA harukontoris töötas ASP-Transi juhataja tütar.
Sellest ajendatuna tegi Kuldkepp vedajatele ka ettepaneku sõlmida salastatuse leping. Sellega oleks iga ERAA kontor, kes võtab vastu TIRe koos CMR-saatelehetedega, võtnud endale kohustuse mitte avalikustada ja oma tegevusega mitte anda võimalustki infolekkeks. Leping ei vii aga iseenesest kuhugi. Vaevalt, et keegi ERAA suhtes sanktsioone rakendab.
Lepinguid pole ka keegi sõlminud, kuna küsimus kaotas pärast seda intsidenti aktuaalsuse ja kellelgi pole sellest probleeme tekkinud.
Sulgesime Kohtla-Järve harukontori, sest kohalikud firmad ütlesid, et ei olnud selle tööga rahul. Ju nad pelgasd, et info läheb ära... Ma ei tahaks seda kommenteerida.
Minu arvates ei tohiks ERAAst infoleket olla. Tallinna peakontorist kindlasti ei ole. Usun, et ka Tartus ja Pärnus ei ole see võiamlik. Kohtla-Järvele võtsime tööle ühe veofirma juhi tütre, kuna tahtsime, et seal oleks kontrollitud inimene. Ei taha mingil juhul uskuda, et seal oleks mingit infoleket esinenud.
Küsimuse tõstatudes pakkusime firmadele lepingut, millega ERAA vastutab, et andmed kuskile edasi ei lähe. Kui vaja, võib ERAA ka rahalise vastutuse võtta. Samas ei korja me konfidentsiaalset infot, mis oleks kommertsväärtusega. Meil on üldine statistika: kust riigist kuhu kaupa veetakse ja kui palju tehakse reise. Selle järgi teame, palju taotleda järgmistel perioodidel teistelt riikidelt veolube.
Hea tahtmise korral on klientide ülevõtmiseks võimalik mingit analüüsi teha. See on aga rohkem teoreetiline. Vaja oleks teada veohinda, kuid selle kohta ERAA andmeid ei kogu.