6 jaanuar 1999

Majanduskasvu veduriks kaubarong

Eesti Raudtee erastamiskava valmis juba kevadel 1997, ent raudtee müümine on poliitilistel põhjustel -- huvigruppide paljususe tõttu -- pikka aega venima jäänud. Valitsuses teisipäeval kinnitatud raudtee kontsessioonilepingu tingimused lubavad nüüd erastamisrongi lõpuks veerema lükata.

Äripäeva arvamusel peab valitsus raudtee kaubavedude erastamisega kiirustama: kuulutama välja avaliku enampakkumise ja otsustama erastamistähtaja enne valimisi.

Juhul kui valitsus jätab otsustamise valimistejärgsesse aega, võib tants raudtee erastamise ümber uuesti alata ning protsess ise määramata ajaks edasi lükkuda.

Valitsus on praegu langetanud otsuse kontsessiooni-

lepingu kasuks, sest see meelitab kergemini ligi investoreid, andes neile kindluse, et nad saavad tehtud investeeringud tasa teenida ja teatud aja jooksul ka kasumit lõigata. Asjatundjate arvamusel vajab raudtee ligikaudu 6 miljardit krooni investeeringuid. Riigil seda raha pole. Erastamisega venitamine toob kaasa aga raudtee infrastruktuuri kvaliteedi languse.

Kontsessioon pole Eestis kuigi populaarne sõna. Selle mainimisel meenub kõigile korrapealt mõne aasta taga tehtud ja tänaseks halva maigu omandanud tehing Eesti Telefoniga, millega riik andis odavalt käest ära telefoniteenuste monopoli. Mis seal salata, skeemid on sarnased.

Raudtee kontsessiooni puhul saab tuua mõningaid plusse. Esiteks hakatakse investorit otsima rahvusvahelise konkursi kaudu. Teiseks jäävad raudsed teed ja muu infrastruktuur Eesti Raudtee omandusse ka kontsessiooni lõppemise järel. Miinusteta ei saa siingi ja halvim neist on pikk kontsessiooni tähtaeg, 50 pluss 25 aastat -- 6 miljardit teeb hea administratsioon tasa kümmekonna aastaga (miinustele juhib tähelepanu erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet oma kommentaaris).

Praegu on vaidlusest, kas müüa raudtee kaubaveod erakätesse kontsessiooniga või ilma või üldse mitte müüa, kas küsida strateegiliselt investorilt aastas kontsessioonitasu 50 või 100 miljonit krooni jne, hoopis olulisem see, kuidas suurendada raudtee läbilaske-

võimet.

Riigiettevõte Eesti Raudtee on juba praegu jännis: Eesti piiri taga ootab iga päev hulk ronge läbisõitu. Venemaa kriisi järel hakkas transiit Venemaalt läbi Eesti läände pidevalt suurenema ja transiidifirmade hinnangul on see praegu poole suurem kui enne kriisi. Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri arvates võib kütuse transiidi kasv jätkuda veel pikka aega.

Kui arvestada, et transiit ja sellega seonduv annab Eesti sisemajanduse kogutoodangust 15--25% ja transiidimahu kasv üksnes kümnendiku võrra lisab sellele veel 2%, siis on äärmiselt oluline, et raudteed saaksid kiiresti korda ja võimaldaksid suuremal arvul kaubaronge läbi lasta.

Lähiaastate majanduskasv võib seega sõltuda ainuüksi sellestsamast raudtee kaubavedude erastamisest. Seejuures pole enam oluline, kas majanduskasv tuleb kodukootud investori taskust, kuhu jääb muidugi kena kuhi kroone ja mida näikse kartvat nii mõnigi keskerakondlik poliitik, või mõne Ameerikast tulnud investori vahendusel.

Hetkel kuum