Aktsiis hävitab autoäri

Kui praegu maksab 1988. aastal valmistatud 2,2-liitrise mootorimahuga Audi 100 ligikaudu 40 000 krooni, siis juba aprillis Saksamaalt toodud auto eest tuleb uute kõrgete aktsiisimaksude tõttu tasuda 25 000 krooni rohkem.

Mida suurema kubatuuriga auto, seda suuremaks hinnavahe muutub. Väga võimsate, kuid samas ka suurt kasumit toovate autode maaletoomine lõpeb kuni 200 000kroonise hinnavahe tõttu täielikult.

Võib arvata, et autohuviline lükkab uute aktsiisidega imporditud sõidukid kõrvale ning ostab auto, mis on mõni aeg küll Eestis sõitnud, kuid toodi maale madalama aktsiisimaksu aegu. Ilmselt ostab keegi praegu kokku suure kubatuuriga autosid, et need hiljem kasumiga maha müüa, kuid tõenäoliselt kujuneb müügiprotsess väga pikaks ning närvesöövaks. Ärimeeste hinnangul on autoaktsiisilt teenimine riskantsem kui börsiinvesteering.

Aktsiise tõstes halvab riik äri, milles liigub aastas sadu miljoneid kroone, äri, millega on seotud sajad firmad ning tuhanded inimesed. Eestisse tuuakse aastas üle kahekümne tuhande kasutatud sõiduki. Kokku on automüügilitsentse väljastatud üle viiesaja, millest vaid sadakond on antud uusi sõidukeid müüvatele firmadele.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) juhatuse esimees Jaak Uudla on üks väheseid küsitletuid, kes aktsiisitõusu tervitab. See parandavat riigi ekspordi-impordi suhet, sest autopark uueneks ja kasutatud sõidukitele vajalike varuosade importimise asemel toodaks maale hoopis uusi autosid.

Pruugitud sõidukite müüjad sellist loogikat ei jaga. Autoärimehed on veendunud, et firmasid langeb aktsiisitõusuga nagu loogu. Oleks vähemalt Venemaa turg rahakas, siis saaks äri edasi ajada, aga nagu kiuste tõsteti aktsiisi ajal, mil venelased on puupaljad. Ükski meestest ei ole kõrgetest mootori- ja vanusemaksudest rääkides heas tujus, kõik vajuvad mõttesse.

Meelis Madisson Ropka Autopoest ei mõista, mil kombel riik kasu saab, kui tema peab poe kinni panema ning riigimaksu enam ei maksa. «Aktsiisi võiks tõsta alles 10-15 aasta pärast. Olid pangakrahhid, Venemaa kriis, uus aktsiisimaks on viimane tilk karikasse,» hurjutab mees.

Valga autofirma Vespal osanik Einar Peterson vahib maitsekas kontoris mornilt diivanilauda ning nendib lõpuks, et kuidagi peab hakkama saama. Peterson on ostnud liisinguga kolm autotreilerit, millest kalleim maksab kolm miljonit krooni. Mille eest liisingufirmale tulevikus tasuda, Peterson ei tea. «Riik saab rikas olla vaid siis, kui inimene seal riigis on rikas,» tõdeb ta.