Betoonaluspinna ettevalmistus

Töödeldavad betoonaluspinnad peavad eelnevalt olema kuivad, kindlad, kandevõimelised ja haardelised.

Enne töötlemist peab betoonaluspind

- omama pealispinnatugevust (nakketugevust) keskmiselt 1,5 N/mm²;

- olema suhtelise niiskusega alla 97% (muidu nõuab see erikrunti);

- olema kaitstud altpoolt mõjuva niiskuse eest või võtta tarvitusele vastavad abinõud.

Aluspinna omadustest sõltuvalt tuleb pinna ettevalmistamiseks kasutada lihvimist, freesimist, kuulijugade- või kõrgsurve-veejugadega puhastamist.

Kandevõimelised, haardelised, veel mattniisked betoon- ja tsementaluspõrandapinnad ning ka värskelt valatud betoonpinnad võib eelnevalt kruntida erikrundiga.

Tööstuslikult kasutatavate pindade vastupidavuse parandamiseks kaitstakse neid reaktsioonivaigu-

süsteemidega.

Madalad õhutemperatuurid tööde teostamise ruumis

- aeglustavad vaikude reaktsiooni;

- võivad põhjustada materjali ülekulu, mis on tingitud vaigu suurenenud viskoossusest; -- võivad piirata vaigu valgumisomadusi.

Kõrged õhutemperatuurid tööde teostamise ruumis

- kiirendavad vaikude kõvastumisreaktsiooni;

- lühendavad vaikude töötlemisaega;

- võivad alandada pealispinna kvaliteeti.

Pealispinnakaitsesüsteeme tuleb nende pealekandmise järel kaitsta ca 4--6 tundi vihma-, lumesulamis- ja heitvee eest, samuti tuleb vältida kondensvee teket. Niiskus võib põhjustada betoonpinna valgeks värvumist ja/või muuta selle pealispinna kleepjaks, samuti häirida vaikude kuivamist, näiteks viia mullide tekkeni vaigu kõvastumisel.

Autor: Taivo Gross