• OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,59
  • OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,59
ÄP on alustanud oma juhtkirjades valimispropagandat. Detsembris teatati, et eelistus kuulub Reformierakonnale ja Isamaaliidule. Poliitilised veendumused on demokraatlikus ühiskonnas igaühe vaba valik. Oma(nike) majandushuvide esindajate kiitmine on sel taustal mõistetav. Kas sõltumatusele pürgiv leht oma sümpaatiaid just nii peaks kuulutama, on küsimus, milleni demokraatia areng Eestis lähiaastatel ei jõua. Reformierakonna äärmuslik populism ja Isamaaliidu majanduslik asjatundmatus toimetust ei häiri -- sõprade vastu ollakse ikka leebem.
Musta propaganda valdkonda kuulub aga vastaste asjatundmatu materdamine anonüümsete juhtkirjadega. EME platvormile püütakse omistada majanduskasvu piduri roll, ilma selle sisust aru saamata. Loogikat ja usaldusväärsust ei ole neis valimisplatvormides, kus ühelt poolt vannutakse truudust töökohti hävitavale libaliberalismile ja teisalt lubatakse luua kümneid tuhandeid töökohti; suunatakse riigi raha «majanduse mahajahutamiseks» välismaale ja teisalt lubatakse sissetulekute kasvu; lubatakse välismajanduse defitsiiti vähendada ja teisalt säilitada seda põhjustav majanduse ühepoolne avatus. EME platvormis on kõik aspektid loogilises seoses ja tasakaalustatud. Loodetavasti tulenes ÄP hinnang sellest, et ei mõisteta Eesti võimalusi ja riigi ülesandeid muutunud välis- ja sisemajanduslikus keskkonnas.
EME arvates ei ole Eestis majanduskriis, vaid majanduse juhtimise kriis nii ettevõtete kui riigi tasandil. Ettevõtted on 25 miljardi kroonise netovälisvõlaga sisuliselt ammendanud võõrkapitali mobiliseerimise võimalused laenude vormis. Pääsemine ja mõningate ressursside vabanemine suudetakse veel saavutada ainult ettevõtete (odava) müügiga välisomanikele. 10 miljardi kroonine lühiajaliste kohustuste netosumma ei anna suuri kauplemisvõimalusi. Riigi süü süvenevates majandusraskustes on selles, et passiivset vaatlejarolli ülistades ei tehtud vajalikku tööd ettevõtlust toetava majanduspoliitilise raamistiku ja infrastruktuuri arendamiseks. Seda tähendab «riigi majanduses osalemine protsesside suunaja, korrastaja ja tasakaalustajana». See on arenenud riikide edu saladus ja arengumaade ebaedu põhjus.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele