28 jaanuar 1999

Autoregistri toimingutele kehtivad 1. jaanuarist uued riigilõivud

Riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seadusest (vastu võetud riigikogus 18. novembril 1998) tulenevalt muutusid 1. jaanuarist 1999 autoregistri toimingutelt makstavad riigilõivud.

Alates 1. jaanuarist 1999 ei võeta autoregistri toimingutelt enam ARKi teenustasu. Seega on kliendil tarvis tasuda vaid riigilõiv.

Näiteks sõiduki autoregistrisse kandmisel esmakordsel Eestisse toomisel tuli maksta riigilõivu 300 krooni. Et ARK teenustasu puudus ja registreerimismärgi väljastamise eest tuli tasuda 180 krooni, tuli kogusumma 480 krooni.

Sellest aastast kehtiva korra kohaselt on riigilõiv sõiduki registrisse kandmise eest 600 krooni, millele lisandub 280 krooni registreerimismärgi väljastamise eest, kokku 880 krooni.

Kliendi väljaminekud on seega kasvanud, kuid tuleb arvestada, et 1998. aaasta oli kliendile väga soodne. 1. jaanuarini 1998 tuli kliendil sõiduki registrisse kandmisel riigilõivu, ARKi teenustasu ja registreerimismärgi tasu maksta kokku 680 krooni. Samas vähenevad kliendi kulutused sõidukite ostul-müügil. Seni tuli selle eest tasuda kokku 270 krooni, sellest aastast 200 krooni.

Alates sellest aastast on sõiduki registrist kustutamine selle kasutamisest loobumisel tasuta. ARK loodab, et see annab tõuke nende sõidukite registrist kustutamisele, mida enam ei kasutata ja mida ei kavatseta ka kasutama hakata.

On arvata, et kõikjal Eestis on kümneid ja kümneid tuhandeid sõidukeid, mis vedelevad kuskil hoovinurgas, metsa all või lausa tänava ääres. Üleriigilise sõidukimaksu kehtestamisel tuleb hakata ka nende eest maksu maksma.

Auto registrist kustutamist saab register vormistada vaid selle omaniku kirjaliku avalduse alusel.

Uued riigilõivud ARKi teooriaeksami eest on 150 krooni. Tõusnud on ka lõiv juhiloa väljastamise eest, ka see on nüüd 150 krooni.

On alust arvata, et juhiloa vahetus odavamaks ei lähegi, seetõttu peaksid nn NSV Liidu juhiloa omanikud vahetama vana loa võimalikult ruttu.

Mitmeid küsimusi on põhjustanud nn eritellitud registreerimismärgi väljastamise eest küsitav 5000 krooni.

Kuna riiklik standard näeb sellise märgi kasutamist ette, siis neid ka väljastatakse. Küll aga väljendab nimetatud registreerimismärgi väljastamise eest võetav riigilõiv seda, et sellise omalaadse edevuse märgi eest tuleks ka rohkem maksta. Eritellitud märk ei ole ju kohustus, vaid võimalus.

Teades teiste riikide praktikat, tuleb tõdeda, et riigilõiv sellise märgi väljastamise eest ei olegi Eestis väga suur. Näiteks Lätis on eritellimusel valmistatav registreerimismärk peaaegu kaks korda kallim.

Selleks, et tutvuda kõikide uuest aastast kehtima hakanud muudatustega, tuleks huvilisel tulla autoregistri büroosse.

Kui büroodes avalikult välja pandud uutest riigilõivudest arusaamisega tekib probleeme, võib selgituste saamiseks pöörduda autoregistri töötajate poole.

Kõnealuste muudatuste tegemise põhjuseks on tõsiasi, et Eesti riiklik autoregistrikeskus on hallatav riigiasutus ja tema toimingutelt tuleb vastavalt nimetatud seadusele maksta mitte teenustasu, vaid ainult riigilõivu.

Autor: Teo Saimre

Hetkel kuum