Eluasemeturg ärkab varjusurmast

Äripäeva arvates hakkab eluasemeturg lähikuudel elavnema, sest kaks suuremat panka on saanud laenuressurssi, millest suur osa läheb eluasemelaenude väljastamiseks.

Möödunud nädalal sõlmis Ühispank finantskorporatsiooniga IFC 259 miljoni krooni suuruse laenulepingu, mis lubati suunata eraisikute eluasemelaenudeks. Jaanuari alguses teatas Hansapank, et alandab eluasemelaenude intressi 2--3 protsenti ning suurendab eluasemelaenu portfelli mahtu ligikaudu 15 protsenti. Seega on lühikese aja jooksul kinnisvaraturule kaks positiivset signaali tulnud.

Tõenäoliselt mingit buumi pankade tegevus kinnisvaraturul ei põhjusta. Laenuressurss on selleks liiga väike, ülejäänud laenutingimused on endiselt väga karmid ja näiteks ei ole Ühispank veel teatanud, et ta järgib Hansapanka ning alandab intressi. Seega võib Ühispanga eelmise nädala teade olla ka eraisikutele suunatud PR-uudis.

Hansapanga eeskujul küll teatati, et prioriteediks on eluasemelaenud, aga tegelikult kulub IFC-lt saadud 259 miljonit krooni hapuks läinud laenude refinantseerimiseks. Sarnast arengut kahtlustatakse ka Hansapanga puhul. Selline käitumine oleks aga lühinägelik, sest paljud kliendid pettuvad ning kindlasti põhjustaks see kriitikat meedias.

Mis puutub ressursi vähesusse, siis on see vaieldav. Hansapanga lubadus kasvatada eluasemelaenude portfelli mahtu 15 protsenti tähendab umbes 250 mln krooni. Iga kuu lisandub kakssada uut laenuvõtjat, prognoosis kinnisvarabüroo Ober Haus tegevdirektor Indrek Leppsalu pärast seda, kui Hansapank teatas intressi alandamisest. See on piisav, et varjusurmas kinnisvaraturule uuesti elu sisse puhuda.

Peale selle teatas Hansapank möödunud nädalal, et kavatseb leevendada teisigi laenutingimusi. Nii lubati eluasemelaenude omafinantseeringut alandada 30 protsendile. Palju olenebki nüüd sellest, kuidas ja kui kiiresti teised laenutingimused peale intressi muutuvad.

Inimeste laenutegevust ja elamistingimuste parandamist pärsib kindlasti jätkuv ebakindlus tööjõuturul. Ollakse ettevaatlikumad kui 1997. aasta kevadsuvel, sest sissetulekute vähenemise või töökoha kaotamise oht on suurem. Vähemalt neil, kes töötavad erasektoris.

Samuti on viimastel kuudel palju spekuleeritud Eesti krooni devalveerimise teemal. Eluasemelaenu üheks prioriteediks seadmine peaks aga seda ohtu vähendama, sest kui pangad krooni kursi püsimises kahtleksid, siis nad ei oleks huvitatud eluasemelaenude mahu kasvust.

Vaatamata sellele, et laenud on seotud Saksa margaga, saaksid pangad krooni devalveerimisest kahju, sest tekib palju maksejõuetuid kliente, kinnisvarahinnad langevad ja pankadel on raske tagatisvara realiseerida.

Mingit eluasemelaenu buumi ja järsku hüpet kinnisvaraturul Äripäev selleks aastaks ei prognoosi. Kuna pangad ja laenuvõtjad on konservatiivsemad, siis toimub kinnisvaraturu elavnemine aeglasemalt kui paar aastat tagasi. Oleme aga veendunud, et eluasemelaenu võtmine muutub lähikuudel soodsamaks.