Valimisliitude keelustamine tõi kaasa nn kokteilerakondade tekke. Ühe kooslusena kandideerivad koos riigikogu valimistel ka Mõõdukad ja Rahvaerakond, kes möödunud nädalal avalikustasid oma valimisplatvormi. Irooniliselt on rahvasuu selle koosluse nimetanud Mõraks.
Äripäeva arvates teevad Mõra vastuoluline koosseis ja ebamäärane valimisplatvorm valijale otsustamise keeruliseks.
Parempoolsete ja sotsiaaldemokraatide ühteheitmine on oma esimesed tagajärjed andnud. Selja sirgeks löönud Mart Nutt lahkus Isamaaliitu. Kas ja kuidas vahepeal rahvaerakonnastunud endised konservatiivid Mõõdukate seltskonda sulanduvad, näitab valimistejärgne aeg. Osapooled on küll deklareerinud, et pärast valimisi saab ühisnimekirjast partei. Ent maailmavaatelisest erinevusest on ehk olulisemgi isikutevaheline vastuolu. Kuidas suudavad ühte vankrit vedada kolm erinevat liidrit -- Tarand, Ilves ja Lauristin.
Ühisnimekiri tuli välja agressiivse reklaamlausega «Aitab jamast!». Seda võib küll sobivaks pidada pikalt opositsioonis olnud erakondadele, ent selline tees eeldaks siis ka kardinaalseid muutusi. Ent mida pole, seda pole. Reforme ja olulisi muutusi, mis seni kestnud jama lõpetaks, välja ei pakuta. Platvorm on kokteilerakondadele iseloomulikult mahukas ja üldsõnaline. Sellest tulenevalt on Mõra lubadused raskemini mõõdetavad kui teiste parteide platvormid. Põhimõtteliselt on nii Mõõdukaid kui Rahvaerakonda peetud turumajanduslikeks parteideks. Sedapuhku on sotsiaalne mõõde ulatuslikum (Lauristin). Jagamislubadusi jätkub haridusele, tööturule, peredele, tervishoiule jm. Lisaks turvalisuse tagamise ja julgeolekulubadused (Ilves) ja keskkonnavaldkond (Tarand). Katet lubadustele aga ei ole näha. Majanduse osa platvormis on laialivalguv ja mittemidagiütlev. Politoloogid on väitnud, et n-ö puhtad majandusprobleemid polegi Mõõdukate pärisosa. Ju siis jäetakse võetud kohustuste täitmiseks raha leidmine võimalike koalitsioonipartnerite tööks. Aastavahetusel seoti end küll tugevalt Reformierakonnaga, praeguseks hakkab see koostöö tasapisi esimesi tüli märke näitama. Eeskätt potentsiaalse peaministri pärast.
Ettevaatlikuks teeb erakonna seos ametiühingutega. Platvormist kumab nende mõju tööhõivepoliitikale tugevasti läbi. Paistab, et Mõõdukad ja Rahvaerakond ongi enda sihtgrupiks valinud just töövõtjad, mitte ettevõtjad. Jahitakse tavalist lihtsurelikku, kes aga ülimahukast, keerulisest ja laialivalguvast lubadusterägast ei pruugi aru saada ja kellele sellega otsustamine hoopis raskeks tehakse. Kõrvalt on ju võtta näiteks Keskerakonna palju lihtsamalt ja lühemalt sõnastatud teesid.
Teine võimalus on, et Mõra on oma arvestuse üles ehitanud sellele, et pea pool valijaskonnast ei langeta oma otsuse ikka veel erakondade programmide-platvormide järgi, vaid valivad pigem koloriitseid isikuid. Neid Mõra eesotsas on.