- OMX Baltic0,32%320,42
- OMX Riga0,32%975,46
- OMX Tallinn0,65%2 242,75
- OMX Vilnius−0,13%1 510,8
- S&P 5000,41%7 690,73
- DOW 30−0,07%51 966,03
- Nasdaq 1,11%26 430,89
- FTSE 100−1,08%10 764,69
- Nikkei 225−0,62%64 916,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,78
- OMX Baltic0,32%320,42
- OMX Riga0,32%975,46
- OMX Tallinn0,65%2 242,75
- OMX Vilnius−0,13%1 510,8
- S&P 5000,41%7 690,73
- DOW 30−0,07%51 966,03
- Nasdaq 1,11%26 430,89
- FTSE 100−1,08%10 764,69
- Nikkei 225−0,62%64 916,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%92,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
USA ei varja oma ärritust
Seda sõnumit toonitas Davosi majandusfoorumil mitu USA kõrget valitsusametnikku eesotsas asepresident Al Gore'i ja kaubandusesindaja Charlene Barshefskyga.
USA, mille kaubandusdefitsiit on finantskriisis riikidest suurenenud impordi tõttu rekordiliselt kasvanud, ei varja oma ärritust Euroopa ja Jaapani (mõlema kaubanduskonto on plussis) käitumise üle maailma viimase 50 aasta rängima majanduskriisi leevendamisel.
«Ameerika ei saa olla ainus importija, kui tahetakse vältida 1998. aasta finantskriisi ülekasvamist 1999. aasta kaubandussõjaks,» toonitas Al Gore.
Läinud aasta novembri lõpuks oli USA kaubandusdefitsiit paisunud suurenenud impordi ja vähenenud ekspordi tulemusel 244 miljardile dollarile. Defitsiit kasvab tänavu veelgi, kuid 300 miljardi piiri ületamine on Charlene Barshefsky sõnul juba «poliitiliselt plahvatusohtlik».
Sellest hoolimata tahab USA vastu seista kodumaise tööstus- ja põllumajandus-lobby survele ja vältida uute kaubandustõkete püstitamist.
«Viimane asi, mida USA praegu tegema peaks, on kaaluda impordile kunstlike tõkete seadmist,» ütles Barshefsky Davosis. Novembris algaval maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) uuel kõnelustevoorul tahab USA jätkata survet maailmakaubanduse liberaliseerimise suunas.
Kõneluste õnnestumiseks vajaliku koostöö asemel lõõmab aga USA ja ELi vahel kuuendat aastat banaanitüli viimase väidetavalt diskrimineerivate impordireeglite üle.
Banaanitülile võib peagi lisanduda lihasõda -- USA sõnul ei ilmuta EL mingit märki kavatsusest kõrvaldada 10 aastat kehtinud impordikeeld USAs hormoonpreparaatide abil kasvatatud lihale. USA talunikele läheb see aastas kaotatud ekspordina maksma 250 miljonit dollarit. WTO otsuse põhjal on keeld kaubandusreeglitega vastuolus ning tuleb 13. maiks kõrvaldada.
«Euroopa Liidu eirav käitumine diskrediteerib kogu WTO süsteemi,» ütles USA esindaja WTOs Rita Hays.
Läinud nädalal taotles USA WTO heakskiitu kaubandussanktsioonide kehtestamiseks ELi kaupadele enam kui 500 mln dollarilises mahus, et sundida ELi järgima WTO ettekirjutusi diskrimineeriva banaaniimpordi lõpetamiseks. Nädala lõpus sõlmitud vaherahu tulemusel lükati sanktsioonid märtsini edasi.
Charlene Barshefsky toonitas, et kui EL WTO ettekirjutustele ei allu, on USA-l järjest raskem veenda skeptilist kongressi kaubandustülide lahendamiseks abi otsima WTOst. Selle asemel eelistavad poliitikud 1916. a pärinevat seadusesätet, mis annab USA-le õiguse ühepoolseteks sanktsioonideks riikide vastu, kes tõkestavad USA kaupade importi.
«Kui Euroopal on pretensioone USA ühepoolsete abinõude vastu, tuleks blokil respekteerida WTO ettekirjutusi,» ütles Barshefsky. Samas sarnaneb Euroopa käitumine järjest enam USA enese kaitsemeetmetega.
Autor: REUTERS
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Tagasi Äripäeva esilehele