Maardu linnapea sai Luzhkovilt soni
Bõstrov loodab Luzhkovi sonimütsi võlujõudu kasutades teha Maardust maailmakuulsa turismi- ja transiidikeskuse. «Kui Eesti annab peale venelaste laste kodakondsuse ka siinsetele vene vanuritele, sõidavad Viiburi sadamas ummikus seisvad konteinerid läbi Maardu Muuga sadamasse,» teatab Maardu Luzhkovi hüüdnime kandev Bõstrov. «Moskva võib ühekorraga kõik meie kartulid, porgandid ja sibulad ära osta.»
Bõstrovile tuli üllatusena, et Luzhkov talle eelmisel nädalal sonimütsi kinkis, kui ta Ühinenud Rahvapartei delegatsiooni liikmena Moskvas käis. «Olen linnapea väikeses venekeelses linnas, mis ei paista Moskvasse kätte mingisuguse toruga,» ütleb Bõstrov. «Üks Luzhkovi nõunikest on Maardus sage külaline, küllap ta vihjas linnapeale, et mind Maardu Luzhkoviks hüütakse.»
Nahast soni on kujunenud rahvapäraste esinemistega tuntuks saanud Moskva linnapea isikupäraseks tunnusmärgiks.
Luzhkovi ja Bõstrovi seob õigeusk -- mõlemad ehitasid oma linna südamesse kiriku. Mütsist tähtsam on poolteist miljonit krooni, mille Luzhkov Maardu õigeusu kiriku lae maalimiseks eraldas. «Tahtsin omalt poolt Luzhkovile kinkida pudeli Vana Tallinna, aga tema nõunik ütles, et Luzhkov ei joo üldse,» kurdab Bõstrov.
Lüheldane, jässakas ning heatahtlikust energiast pakatav Bõstrov sarnaneb Moskva linnapea «kepkaga» tõepoolest natuke Luzhkoviga -- kui kujutlusvõimet pingutada.
Bõstrovi fantaasia ulatub õigeusust kaugemale. Linnavalitsuse esist võsastunud väljakut hoiab ta muhameedlaste pühakojale met?etile ja veelõbustuspargile. Maardust peab saama Baltimaade muhameedlaste keskus kahe 27 meetri kõrguse minaretiga ja suurim veelõbustuskoht. «Rootsi, soome ja vene turistid hakkavad veepargis kümblema ning vaatavad samal ajal, kuidas musulmanid Meka poole palvetavad.»
«Olen linnapea, kes ei jookse mööda miitinguid, vaid tegeleb majandusega,» selgitab Bõstrov.
Ta kavatseb Muuga sadama vabatsooni laiendada 400 hektari suurusele alale sadamast Peterburi maanteeni, et hakata töötlema Venemaa transiitkaupa: vilja, metalli, kütust. Luzhkovi sonimüts annab talle plaanide elluviimisel tuge.
Bõstrov on tolerantne nii usutunnistuse kui ka rahvuse suhtes. «Hea spetsialsist võib minupoolest olla ka neeger,» ütleb Bõstrov. Ta lihtsalt armastab inimesi.
Maardulased, kes on valdavalt valgenahalised ja venekeelsed, vastavad oma karismaatilisele linnapeale samaga. Koolitundidest koju rühkivad poisid tervitavad Bõstrovi juba kaugelt. Suure musta dogiga jalutav mees tunneb silmanähtavat heameelt, kui linnapea soovib ennast kohaliku spordihoone taustal tema koeravolaskiga pildistada lasta.